Ava peamenüü

Kihelkonna vald oli vald Saaremaal aastail 1939–1950.

Vald moodustati senise Kihelkonna valla maa-alast, välja arvatud Kuusiku ja Kõõru külade ning Kõnnu asunduse maa-alad ja osa Pidula asunduse maa-alast; senise Lümanda valla Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude maa-aladest.[1]

Esimene vallavanem oli Konstantin Sepp, ta vabastati ametist ja tema asemele määrati ajutiseks vallavanemaks Priidu Tamm[2]. 20. detsembril 1939 valiti vallavanemaks Jaan Pank. 1939. aasta detsembris määrati vallavanema palgaks 50 krooni.

Vald kuulus Riigivolikogu 41. valimisringkonda, kust valiti August Mälk.

Vald kuulus Kihelkonna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

1940/41. aasta eelarve oli tasakaalus 24 182 krooni, millest tuluna kogukonnamaksu oli ette nähtud 1 334 krooni. Kogukonnamaksu maksjaid oli vallas 1424, maksu suurus oli 5–20 krooni.

13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kihelkonna külanõukogu ja Tagamõisa külanõukogu.

ViitedRedigeeri

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. Uus vallavanem Kihelkonnale. Rahvaleht, 4. aprill 1939, nr. 80, lk. 3.

KirjandusRedigeeri

  • Vallavolikogu uute valimiste puhul Kihelkonnal. Meie Maa, 21. veebruar 1940, nr. 28, lk. 2.
  • Vallavalimiste tagajärjed Kihelkonnal. Meie Maa, 28. veebruar 1940, nr. 31, lk. 3.
  • Kihelkonna vallavalimised tühistati. Meie Maa, 15. märts 1940, nr. 40, lk. 1.