Kieveli katekismus

Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel.

TaustRedigeeri

Alates 1420. aastatest nõuti Vana-Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud.

Viide Kieveli kutses sinodileRedigeeri

1517. aastal toimus Kuressaare Püha Laurentiuse kirikus piiskop Johann IV Kieveli eesistumisel Saare-Lääne piiskopkonna sinod. Kutse sellele kogunemisele teatab spetsiaalse kateheetilise abimaterjali olemasolust, mis olevat loodud "koguduseliikmetele täieliku ja seadusliku usuõpetuse edastamiseks". Selline kirjanduslik ettevõtmine oli igati kooskõlas Johann IV Kievel tegevusega, mis oli sihitud kirikukorralduse parandamisega temale usaldatud piiskopkonnas ja väljendus muusaes aktiivses kihelkondade visiteerimises ning sünodaalkohtute pidamisega erinevates piiskopkonna osades. Taoline katekismus oleks koosnenud traditsioonilistest osadest, tutvustades kasutajale Usutunnistust (dogmaatiline osa), Kümmet Käsku (moraaliteoloogiline osa), Meie Isa palvet (spirituaalne osa) ja sakramente (liturgilis-sakramentaalne osa).

Kui Kieveli katekismuse kohta leitaks kindlamaid andmeid, oleks meil tegemist tõendusmaterjaliga üleüldse esimese eestikeelse trükiteose kohta. Paraku jääb Kieveli katekismuse olemasolu vaid tõenäosuse tasemele, kuigi täiesti võimatu selle trükkimine polnud, sest Kieveli viide pärineb trükikunsti ja reformatsiooni-ideede kiire levimise ajajärgust.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Toomas Paul, "Eesti piiblitõlke ajalugu".Tallinn, 1999.
  • Artur Võõbus, Studies in the history of the Estonian people. With Reference to Aspects of Social Conditions, in Particular, the Religious and Spiritual Life and the Educational. PETSE Scholarly series, Vol. 19. Stockholm 1970, p, 31.