Keren Hayesod

Keren Hayesod – United Israel Appeal (קרן היסוד, Sihtasutuse Fond) on Iisraeli ametlik rahakogumisorganisatsioon, millel on filiaalid 45 riigis. See on üks neljast ametlikust Iisraeli rahvuslikust institutsioonist.

"Tõepoolest, Keren Hayesod oli Iisraeli fond enne Iisraeli olemasolu ja Iisraeli riiki poleks loodud ilma Keren Hayesodita, ilma selle riigi ülesehitamise teeta, ilma vahenditeta, mida ta siia investeeris – ilma selle tööriistata, mille kaudu juudi massid kaasati juudi ühiskonna loomisse."

– Moshe Shertok (Sharett), Palestiina Juudi Agentuuri poliitilise osakonna juhataja ja hilisem Iisraeli välisminister.

Ajalugu

Keren Hayesod loodi ülemaailmsel sionistlikul kongressil Londonis 7.–24. juulil 1920, et pakkuda sionistlikule liikumisele majanduslikke ressursse, mis olid vajalikud juutide kodumaa rajamiseks Palestiinasse. Organisatsioon asutas rahakogumisorganisatsioone üle maailma. Juudikogukondi kutsuti üles maksma nn rahvuslikku maksu (mas leumi), et finantseerida juutide ümberasumist Palestiinasse. Varasemad juhid olid Chaim Weizmann, Albert Einstein ja Ze'ev Jabotinsky.

1920ndatel alustas Keren Hayesod juutide rahvuslikke institutsioonide rajamisest Palestiinas. Majanduslikult aidati üles ehitada Jeruusalemma heebrea ülikool (1925), juutide rahvuslik pank Bank Hapoalim (1921) jne. 1926. aastal koliti peakorteri Londonist Jeruusalemma. Juudi Agentuuri asutamisega 1929. aastal sai Keren Hayesod selle finantseerijaks, jätkates samal ajal oma laiaulatuslikku tegevust. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal aitas Keren Hayesod arendada Haifa lahe äärelinna, et pakkuda eluaset natside eest põgenevatele Saksa juutidele. Sel eesmärgil asutati 1934. aastal ehitusfirma Rasco. 1936. aastal toetas Keren Hayesod Iisraeli Filharmooniaorkestri loomist, et pakkuda tööd pagulasmuusikutele. Kogu juudimaailma annetuste toel rajas Keren Hayesod aastaks 1935 Palestiinasse üle saja juudi küla (1919. aastal oli neid 50, 1935. aastal 175), kus elas 70 000 juudi asunikku (1919. aastal oli neid 13 000).

Teise maailmasõja ajal ja pärast seda käivitati erinevaid hädaolukorra kampaaniaid, mõnikord koostöös teiste organisatsioonidega. Rahalisi vahendeid kasutati liitlaste sõjategevuse abistamiseks ja endiste koonduslaagrivangide toimetamiseks Palestiinasse. Paljud Keren Hayesodi juhid mõrvati holokaustis.

1948. aasta märtsis korraldasid araabia terroristid rünnaku Keren Hayesodi peakorterile Jeruusalemmas, mille sisehoovis plahvatas autopomm. Hukkus 12 inimest, sealhulgas Keren Hayesodi peadirektor Leib Yaffe.

Pärast Iisraeli riigi loomist Keren Hayesod kahekordistas oma ehitustöid, aidates rajada kümneid linnaasulaid, nagu Sderot (1951) ja Eilat (1956), samuti rohkelt põllumajanduskooperatiive (kibbutz ja moshavim). 1956. aastal võttis Iisraeli parlament Knesset vastu Keren Hayesodi seaduse, mis legitimeeris tema unikaalse rolli Iisraeli ametliku rahakogumisorganisatsioonina kõikjal maailmas.

Pärast 1967. aasta kuuepäevast sõda korraldas Keren Hayesod hädaabikampaania, mis tõi kokku 150 miljonit USA dollarit (umbes 1,3 miljardit dollarit 2022 vääringus). 1971–1974 saabus Iisraeli 185 000 juuti, pooled neist Nõukogude Liidust. Nende esmavajadused Iisraelis rahastas Keren Hayesod. Pärast 1973. aasta Yom Kippuri sõda korraldatud uus hädaabikampaania tõi kokku 300 miljoni USA dollarit (umbes 2 miljardit dollarit 2022. aasta vääringus).

Keren Hayesod rahastas Etioopia juutide evakueerimisoperatsioone Mooses (1984, Iisraeli toodi lennukitega 5000 Etioopia juuti) ja Saalomon (1991, Iisraeli toodi lennukitega 14 000 Etioopia juuti). Kommunistliku süsteemi kollaps endises idablokis tõi endise Nõukogude Liidu aladelt Iisraeli üle miljoni juudi. 1990–1992 korraldas Keren Hayesod nende aitamiseks Exodus kampaania, mis tõi kokku üle poole miljardi USA dollari (üle miljardi dollari 2022 vääringus).

Välislingid

• Koduleht