Katusekate
Katusekate on katust kattev materjal.
Tüüpiline katusekatte paksus sõltub värvikihi paksusest. Katusekate on katuse kõige ülemine kiht, mis peab taluma vihma, rahet, füüsiliselt tekitatud kahju ning infrapuna- ja UV-kiirgust.
Katusekatted pole mõeldud inimtegevuse talumiseks, seega pole sõidukite kasutamine katusekattel soovitatav.
Katusekate on õmblusteta ning kui seda paigaldada korrektselt, siis on võimalik peaaegu kõik katuselekked iga materjali puhul ära parandada. Katusekatted võivad pea iga katuse eluiga pikendada ning need kaitsevad päikese ja ilmastikuolude eest. Samas esineb ka erandeid, näiteks spetsialistid ei soovita olemasoleva sindli peal kasutada külmkatteid, sest see meetod võib põhjustada niiskus- ja veekahjustusi.
Lamekatuseliigid muuda
Lamekatused [1]jagunevad konstruktsiooni järgi järgmiselt:
- soojustamata katused – katusekate paigaldatakse otse katusekonstruktsioonile, soojustusmaterjale kasutamata;
- tuulutatavad katused – soojustuskihis on tuulutuskanalid, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus;
- suletud katused – soojustuskiht on suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahel ilma tuulutuskanaliteta;
- tarindsoojustusega katused – soojustuskihiks on kandetarind. Põhilisteks soojustuselementideks on gaasbetoon-, kergbetoon- või mitmekihilised sandwich-tüüpi katusepaneelid;
- pööratud katused – soojustuskiht paikneb hüdroisolatsioonikihi peal. Soojustuskiht peab olema kaetud monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist või killustikust kaitsekihiga või murupinnaga.[2]
Kasutuse järgi jagunevad katused kaheks: tavakatusteks, mille kattepinnakalle on 1:40, ja käidavateks katusteks, kuhu kuuluvad katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, aedkatused), nende minimaalne kalle on 1:100.[2]
Veeäravoolu järgi jagunevad katused samuti kaheks: sisemise veeäravooluga, mille puhul vesi juhitakse katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesisestesse veeäravoolu torudesse, ja välise veeäravooluga, mille korral langeb vesi üle räästaserva või korraldatud veeäravoolu puhul vihmaveerennidesse.[2]
Viited muuda
- ↑ Rein Kala (02.02.2016). "Lamekatused". Evari.ee.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Lamekatuste liigid. Maleko. Kasutatud 05.01.2018