Killustik
Killustiku toodetakse suuremate looduskivimite ja tehiskivimite purustamisel, mille tulemusel saadakse nurgelistest tükkidest krobelise pinnaga sõmer materjal. Lähtematerjalideks kasutatakse peamiselt pae- ,graniidi- , pimsi- ja telliskivi. Tükkide läbimõõduks on enamasti 0,5–10 cm[1]. Mahumassi järgi eristatakse tavalist pae- ja graniidikivi ning kerget pimsi-, perliidi-, keramsiidikivi.
Purustatud killustik sõelutakse ja vajadusel pestakse tolmust puhtaks. Killustik lastakse läbi erinevate sõelade, et neid eraldada kuju ja suuruse järgi. Selle tulemusel saadakse killustik, mis on läbimõõdult konkreetsetes terasuurustes, mida nimetatakse fraktsioonideks. Näiteks killustik fraktsiooniga 32-64 on väikseimad kivid alates 32 mm ja suuremad kuni 64 mm. Sõelumisprotsess algab suuremate kivide eemaldamisega. Sõelutakse kuni kivitolmuni[2]. Sõela avade läbimõõdud on: 70 - 40 - 20 - 10 - 5 mm või 64 - 32 -16 - 8 - 4 mm[3]. Killustiku teralist koostist kontrollitakse samuti sõelumisega.
Killustiku sorteerimisel eraldatakse suuremad kivid väikestest. Eri suurusega kivide kasutamine oleneb vajadusest. Killustik, mis koosneb suurematest kividest ehk jämekillustik on sobilik kohtades, kus võib ette tulla vajumist ja peab olema tagatud suurem kandevõime. Peenkillustik sobib näiteks betoonsegude valmistamiseks või platside kattematerjaliks, kus tugevusnäitajad ei ole olulised. Seetõttu on optimaalselt sorteeritud killustik suurema stabiilsusega ning neile on ehituses suur nõudlus.
Kasutamine muuda
Jämetäitematerjal:
- asfaltbetoon, betoonisegu valmistamine.
Kattematerjal:
- platsid, jalgteed ja sillutise aluspind.
Paekivikillustik muuda
Kivimitüüp, mida kasutatakse kõige sagedamini killustiku valmistamiseks[4]. Eelkõige on see laialdaselt kättesaadav ning kasutusvõimalusi on palju.
Betoonkillustik muuda
Betoonkillustik on taaskasutatav materjal, mis saadakse betoonist lammutusjääkide purustamisel. Pärast purustamist betoon sõelutakse ning tulemuseks on erineva fraktsiooniga betoonkillustik.
Graniitkillustik muuda
Graniitkillustik on väga tugev ja vastupidav killustik, mis ei tekita tolmu ning on ühtlasi ilusa väljanägemisega. Seetõttu sobib see väga hästi haljastuses dekoratiivsetel eesmärkidel kasutamiseks. Graniitkillustik on lubjakivist parem happelises vees või pinnases. Kasutatakse ka betooni täitematerjalina kui on vaja vastupidavat täitematerjali.
Transport muuda
Killustik on hulgikaup, mille tootmine ja transportimine on kulukas. Transport töökohale võib maksumust oluliselt tõsta.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. 4. köide: IST–KONI. Tallinn: Valgus, 1989, lk 509.
- ↑ "The Complete Guide to Crushed Stone and Gravel". GRA - ROCK REDI MIX. 11.11.2019. Vaadatud 31.03.2022.
- ↑ "Raudbetoon sillaehituses". 28.03.2013. Vaadatud 31.03.2022.
- ↑ Hobart M. King. "Crushed Stone - The Unsung Mineral Hero". Vaadatud 31.03.2022.