Killustik

Killustik on kivimi purustamisel saadud materjal. Killustikku moodustavate osakeste läbimõõt on enamasti 0,5–10 cm[1].

Killustik

Purustatud killustik reeglina sõelutakse ja vajadusel segi pestakse-uhutakse tolmust puhtaks ning saadakse materjal osakeste läbimõõdu konkreetsetes vahemikus millimeetrites, mida nimetatakse fraktsioonideks. Näiteks fraktsioonis 32-64 on väikseimad kivid alates 32 mm ja suuremad kuni 64mm sõeladest välja sõelutud.

Killustik võivad olla hästi sorteeritud või siis halvasti sorteeritud. Sortiment näitab osade suurust materjalis. Ebaühtlaselt sorteeritud materjalid koosnevad enamasti sama suuruses osakestest. Hästi sorteeritud materjalid koosnevad optimaalsest segust, mis sisaldavad erinevate suurustega osi. Materjalides, kus on erinevates suurustega osi, lähevad väiksed osised suuremate vahele, mis tagab materjali suurema tiheduse. Seetõttu pakuvad optimaalselt sorteeritud killustikud suuremat stabiilsust ning neile on ehituses suur nõudlus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 4. köide: IST–KONI. Tallinn: Valgus, 1989, lk 509.