Kategooria arutelu:Ebapiisavalt viidatud artiklid
Viimase kommentaari postitas VillaK 7 aasta eest.
Sellel kategoorial pole mõtet. Suurem osa artiklitest on ebapiisavalt viidatud, kõigile pole lihtsalt jõutud vastavat malli panna. Pigem võiks olla kategooria piisavalt viidatud artiklite kohta. --Metsavend 19. veebruar 2017, kell 23:22 (EET)
- See teine kategooria oleks kah kasutu, sest sinna ei kuuluks ühtegi artiklit. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 23:28 (EET)
- Kuidas nii? Siis tuleks see kategooria ja mall kohe kustutada. Kuidas on lugu heade artiklitega? Kas need ei pea olema piisavalt viidatud? --Metsavend 19. veebruar 2017, kell 23:38 (EET)
- Nagu vast isegi mäletad, siis ajal, mil heade artiklite valimisega algust tehti, polnud viitamine eestikeelses Vikipeedias sugugi levinud nähtus. Sellest tulenevalt peaks heade artiklite seast vähemalt kolmandiku välja arvama, kui mitte(piisavalt) viidatud artiklid (ja kolmandiku artiklite puhul oleks nad päästetavad, kui nendega natuke tööd teha). See on ka üks põhjus, miks selle artiklikriteeriumite lehe tegin ja tutvustasin teisi kvaliteedikategooriaid. Tänasel päeval on pea võimatu saada ühte artiklite nö heaks, aga sellises olukorras on väga tülikas minna ja niigi lühikest heade artiklite nimekirja hulga lühemaks rappida. Seega oli vaja praktikas kasutatavat jaotust, mis võimaldaks siiski mingit sorteerimist läbi viia ja toetaks artiklite arengut läbi täiendavate kontrollmehhanismide juurutamise.
- Ka nende "heade" heade artiklite puhul võib ideaali alati kõrgemale tõsta. Nii võib nende väheste allesjäävate tekstide juures küsida, et kas need on ikka piisavalt viidatud. Kui minna päris komakohani, siis reeglina oleks vastus "ei". Aina materjale (st viiteid) juurde otsides kasvab aga paratamatult ka artikkel ja nii jõuame "Keila" näiteni, kus ühest otsast teksti järjest parandatakse ja teisest otsast leitakse juurde uusi kohti, mida täiendada annaks. Ja nii ad finitum. Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:00 (EET)
- Pead vist ikka silmas ad infinitum. --Metsavend 20. veebruar 2017, kell 00:09 (EET)
- Õige :) Tänan parandamast. Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:13 (EET)
Enne malli kustutamist oleks hea anda botile käsk mall artiklitest välja korjata. Muidu tekitab see kustutamine ainult probleeme (aga enam-vähem toimiv alternatiiv oleks mall sisu osas tühjaks teha). Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:07 (EET)
- Jah, seda muidugi. Mina seda ei oska, aga enne tuleks saavutada kokkulepe kustutamise osas. --Metsavend 20. veebruar 2017, kell 00:09 (EET)
- Probleemsete kohtade markeerimiseks on niigi olemas väga praktiline mall Lisa viide. Seega ei näe ma otseselt probleemi nende kahe üldmalli kaotamise osas. Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:13 (EET)
- Ma ei kujuta ette selle kategooria alla koguneva nimekirja mõtet. Kes see on, kes hakkab seda nimekirja rehitsema, neisse artiklitesse viiteid otsima ja millal arikkel piisavalt viidatuks tunnistatakse? Ssgreporter (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:18 (EET)
- Kui sellel mallil pole mõtet, siis ka teistel toimetamismallidel pole mõtet. Mõned ju teiste mallide järgi otsivad tähelepanu vajavaid artikleid, miks ei võiks tulla ka keegi, kes selle malli järgi otsib. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 02:21 (EET)
- Teistest mallidest ei saa seda öelda, sest selleks, et kindlaks teha, kas artikkel vajab toimetamist, keelteoimetamist vms, tuleks artikkel või vähemalt osa sellest läbi lugeda. Muidugi võib kindel olla, et vähegi pikema artikli puhul, mida keegi peale autori pole läbi lugenud, võib kohe toimetamise ja keeletoimetamise malli külge panna - mõne hooletusvea ikka leiab. Viitamise puhul on asi kohe selge. Võtsin juhusliku artikli siinsest kategooriast: Adeelia pingviin ja vaatasin teisi artikleid kategoorias Kategooria:Pingviinilised. Ainult sellel artiklil on viitamise mall, aga ka ülejäänud 7 artiklit kategoorias on kas täiesti viitamata või puudulikult viidatud. Kes soovib, võib selliseid teste veel teha, aga arvan, et lõpptulemus on sama: vaid väikesel osal viideteta või puudulikult viidatud artiklitest on mingi sellekohane mall. Ja enamik artikleid on puudulikult viidatud. Selle malli järgi pole vaja otsida. Kes soovib, võib võtta suvalise teema artiklid ja hakata neile järjest viiteid otsima. Selleks ei ole malli ja kategooriat vaja. See on eksitav, et vaid väikesel osal artiklitest, kus peaks see mall olema, ka tegelikult on see mall. Praegu kasutab anonüümne toimetaja seda malli teiste toimetajate töö halvustamiseks. --Metsavend 20. veebruar 2017, kell 10:20 (EET)
- Jah, see on muidugi tõsi, et enamik puudulikult viidatud artikleid on ilma mallita. Aga siiski, kui keegi tahab hakata artiklitele viiteid lisama, siis võib ta ka sellest mallist juhinduda. Pealegi on ka selliseid artikleid, kus mall on pandud sellepärast, et kaheldakse info tõesuses. Kas või sellepärast ei oleks minu meelest hea seda kategooriat ära kaotada. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 22:57 (EET)
- Andres on kord lootusetu optimist, et küll kord Kalev koju tuleb ja kõik pirrud kahest otsast lõkendama löövad ... Ja siis teinekord lootusetu pessimist, et on kriis ja pole toimetajaid. Prooviks kuidagi tasakaalustatumalt olukordi hinnata, et mis on realistlik ja mis ei ole, siis on kõigil ka vähem frustratsiooni saavutamata jäänud ideaalide pärast. Ja kui Kalev peaks tõesti koju tulema (muidugi, miks ta ei võiks tulla) ja kõik miljon eestlast Vikipeediat toimetama hakkavad, siis muidugi seda parem, aga kui teda ikkagi koju ei tulegi, siis kõik pirrud küll ei lõkenda, aga võib tunda rõõmu sellegi ja nendegi üle, mis-kes olemas on.--VillaK (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 12:16 (EET)
- Tunnengi rõõmu, praegu pole viga :) Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 22:57 (EET)
- Siiski on olnud paremaid aegu, ja olukord on halvenenud tõenäoliselt meie (sealhulgas minu) vigade tõttu. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 10:05 (EET)
- Teistest mallidest ei saa seda öelda, sest selleks, et kindlaks teha, kas artikkel vajab toimetamist, keelteoimetamist vms, tuleks artikkel või vähemalt osa sellest läbi lugeda. Muidugi võib kindel olla, et vähegi pikema artikli puhul, mida keegi peale autori pole läbi lugenud, võib kohe toimetamise ja keeletoimetamise malli külge panna - mõne hooletusvea ikka leiab. Viitamise puhul on asi kohe selge. Võtsin juhusliku artikli siinsest kategooriast: Adeelia pingviin ja vaatasin teisi artikleid kategoorias Kategooria:Pingviinilised. Ainult sellel artiklil on viitamise mall, aga ka ülejäänud 7 artiklit kategoorias on kas täiesti viitamata või puudulikult viidatud. Kes soovib, võib selliseid teste veel teha, aga arvan, et lõpptulemus on sama: vaid väikesel osal viideteta või puudulikult viidatud artiklitest on mingi sellekohane mall. Ja enamik artikleid on puudulikult viidatud. Selle malli järgi pole vaja otsida. Kes soovib, võib võtta suvalise teema artiklid ja hakata neile järjest viiteid otsima. Selleks ei ole malli ja kategooriat vaja. See on eksitav, et vaid väikesel osal artiklitest, kus peaks see mall olema, ka tegelikult on see mall. Praegu kasutab anonüümne toimetaja seda malli teiste toimetajate töö halvustamiseks. --Metsavend 20. veebruar 2017, kell 10:20 (EET)
- Kui sellel mallil pole mõtet, siis ka teistel toimetamismallidel pole mõtet. Mõned ju teiste mallide järgi otsivad tähelepanu vajavaid artikleid, miks ei võiks tulla ka keegi, kes selle malli järgi otsib. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 02:21 (EET)
- Ma ei kujuta ette selle kategooria alla koguneva nimekirja mõtet. Kes see on, kes hakkab seda nimekirja rehitsema, neisse artiklitesse viiteid otsima ja millal arikkel piisavalt viidatuks tunnistatakse? Ssgreporter (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:18 (EET)
- Probleemsete kohtade markeerimiseks on niigi olemas väga praktiline mall Lisa viide. Seega ei näe ma otseselt probleemi nende kahe üldmalli kaotamise osas. Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:13 (EET)
mallidel {{allikad}} või {{lisa viide}} pole muidugi vajadust, sest niikuinii tuleb väited viidata. Siiski, nt malli {{lisa viide}} kasutan ma siis, kui kogu tekst on artiklis viidatud, ent siiski on tekstis üks või kaks väidet, millel pole viidet. Toimetajal on siis selge, et vastava väite puhul ei jäänud viide juhuslikult artikli loojal lisamata--Estopedist1 (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 10:31 (EET)
Arvan, et nii mallid kui kategooria on vajalikud, kuid nende kasutamispraktika üle peaks aru pidama. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. veebruar 2017, kell 10:41 (EET)
- Malli senine kasutamispraktika on selline, et seda on kasutatud paljude artiklite puhul, kus ei ole ühtegi viidet (nt. 0. aasta, 1. järgu major, Anglosaksid) kui ka artiklite puhul, kus on olnud üle 100 viite (nagu oli artikliga Minose kultuur, kust see mall on nüüdseks küll eemaldatud). Mõlemad äärmused demonstreerivad malli ebakohast kasutamist. Esimesel juhul oleks pidanud olema mall Mall:Viitamata, teisel juhul Mall:Lisa viide.--VillaK (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 11:51 (EET)
- Minu meelest pole mõtet eristada olukorda, kus pole ühtegi viidet, ja olukorda, kus pole piisavalt viiteid.
- Olen nõus, et "lisa viide" panna on informatiivsem, aga igaühel on võimalik seda teha ning üldine mall eemaldada. Minu meelest pole õiglane kellelegi ette heita, et ta tegi liiga vähe. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 22:57 (EET)
- Ma ei ole selle viimase lõiguga nõus. Otseseks ajendiks olnud juhtumitel, mida mina IP-aadressiga kirjutajale ette heidan, ei olnud küsimus selles, et ta oleks "teinud liiga vähe", vaid selles, et ta pani vale malli valesse kohta. Ta tegi ühe liigutuse, aga see liigutus oli vale. Küsimus ei ole selles, et ta liigutas liiga vähe, vaid selles, et vale liigutuse asemel oleks ta pidanud tegema õige liigutuse. Ehkki ette heita saaks ikkagi ka seda kui sellised tegelased liigutavad, aga mugavusest liigutavad liiga vähe ja need väikesed liigutused tekitavad hulga lisatööd juurde. Siis on tõesti parem kui nad oleksid jätnud liigutamata.--VillaK (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 06:31 (EET)
- See, et ta pani vale malli valesse kohta, on vaieldav. "Selles artiklis ei ole piisavalt viiteid" on minu meelest väide, mis on tõene kõigil kolmel juhul. Kui puudu on mõni üksik viide, siis rohkem tegemine oleks märkuste panemine nendesse kohtadesse, kust viited puudu on. Kui see tegemata jäetakse, siis juhitakse ikka tähelepanu sellele, et viiteid ei ole piisavalt. Kuidas see lisatööd tekitab? Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 10:05 (EET)
- Ma ei ole selle viimase lõiguga nõus. Otseseks ajendiks olnud juhtumitel, mida mina IP-aadressiga kirjutajale ette heidan, ei olnud küsimus selles, et ta oleks "teinud liiga vähe", vaid selles, et ta pani vale malli valesse kohta. Ta tegi ühe liigutuse, aga see liigutus oli vale. Küsimus ei ole selles, et ta liigutas liiga vähe, vaid selles, et vale liigutuse asemel oleks ta pidanud tegema õige liigutuse. Ehkki ette heita saaks ikkagi ka seda kui sellised tegelased liigutavad, aga mugavusest liigutavad liiga vähe ja need väikesed liigutused tekitavad hulga lisatööd juurde. Siis on tõesti parem kui nad oleksid jätnud liigutamata.--VillaK (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 06:31 (EET)
Kategooria ise kui selline on nn maintenance-kategooria: see läheb külge igale artiklile, kuhu mall on pandud. Samasuguseid kategooriad on teisigi, vt nt Kategooria:Pooleli artiklid, Kategooria:Toimetamist ootavad jt teisi kategooriast Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid. Need kategooriad ei pruugi olla ühelegi kasutajale väga kasulikud, kuid nende olemasolu ei võta ka kellelgi tükki küljest.
Minu meelest on peaprobleem malliga see, et igaüks tõlgendab seda, mis tähendab "ebapiisavalt viidatud", erinevalt. Kui üldse pole viiteid ja panna mall Mall:Viitamata, siis on kõik selge, midagi vaielda pole. Kas üldse on mõtet viidete puudumisele või ebapiisavusele malliga tähelepanu juhtida, ma ei tea. Ühest küljest on, sest viitamine on Vikipeedia põhinõue ja viidete puudumine või nappus on väga oluline puudus. Teisest küljest, kui ühe malli saab enamikule artiklitele panna, kui kasulik see siis on? Ent kas sama probleem pole mitte keeletoimetamise malliga – saaks ka enamikule artiklitele panna, igast artiklist leiab mõne keelevea, kui hästi otsida. Seepärast on ehk kustutamise asemel mõistlik kokku leppida malli kasutuspraktikas, nagu pakub Ahsoous, ja see malli lehele kirja panna. Cumbril 20. veebruar 2017, kell 12:15 (EET)
Toetan Ahsoouse seisukohta. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. veebruar 2017, kell 12:52 (EET)
- Erinevad väited on erineva kaaluga ja ka hinnang nende võimalikule tõepärasusele pole ühetaoline. Malli "lisa viide" funktsiooniks pole paikneda iga viitamata lõigu lõpus, vaid sellega saab märgistada viitamata kohti, kus kindlasti oleks viidet vaja. Seega võiks selle siit arutelu alt välja jätta, sest sellel on mingi konkreetne tarvilik tähelepanu juhtiv funktsioon.
- Mall "Viita" ehk "Lisaviiteid" ehk "Allikad" ei juhi tähelepanu enam mingile konkreetsele kohale artiklis, vaid annab lihtsalt teada, et kõik pole eeskujulikult viidatud. Kuidas täpselt siin see kasutamispraktika üle aru pidamine peaks toimuma, kui meil pole vist ühtegi sellist artiklit, kuhu ei annaks rohkem viiteid lisada? Seega ma ei näe täpselt, et mis oleks selle malli konkreetne funktsioon.
- Samuti on olemas mall "Viitamata", mis märgib ühegi viiteta artikleid ja mida kasutatakse u 200+ artikli juures. Selle võiks vast pikema jututa likvideerida. Seda enam, et sellised artiklid, kus pole ühtegi viidet, on ka automaatselt tuvastatavad ja ei vaja sellisena mingit malli. Ivo (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 23:34 (EET)
- Mis tähendab "kindlasti oleks viidet vaja"? Minu meelest oleks malli "lisa viide" mõistlik kasutada järgmistel juhtudel. 1) Tegu on otsese või kaudse tsitaadiga vms, mille päritolu on ebaselge. 2) On tekkinud kahtlus väite õigsuses. 3) Viidatud lõigule on midagi lisatud. 4) Muidu viidatud tekstis on üksikuid viitamata kohti. Aga kui keegi kasutab seda malli muudel kaalutlustel, siis minu meelest ei saa talle midagi ette heita.
- Oot-oot. Küsimus on ju selles, kas kõik on viidatud, st selles, kas viiteid on piisavalt. Kui viiteid on piisavalt, siis pole tarvis viiteid lisada, isegi kui seda saaks teha. Sellega olen küll nõus, et sellest mallist on vähe kasu, sest piisavalt viidatud artiklid on erandlikud. Pealegi on viidete ebapiisavus tavaliselt peale vaadates kohe näha.
- Olen ka sellega nõus, et malli "Viitamata" pole tarvis. Lisan argumendina, et pole põhimõttelist vahet, kas viiteid üldse pole või neid on liiga vähe. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 10:19 (EET)
- See, kas viiteid on liiga vähe või piisavalt, võib samuti olla vaieldav, sest puudub konsensus, millised faktid viitamist ei vaja. Ja selles, kas viiteid üldse pole või on neid liiga vähe, võib olla samasugune põhimõtteline vahe, nagu on üliõpilastööde hindamisel hinnetel E ja F. Kui üliõpilastöös viiteid üldse pole, on hindeks F. Ent kui mõni viide on tähelepanematusest jäänud panemata, võib hinne olla siiski E.--VillaK (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 10:32 (EET)