Kasvava puu laasimine
Kasvava puu laasimine võetakse selleks ette, et nii surnud kui elusaid oksi eemaldades parandada puidu kvaliteeti – suureneb puidu tihedus, väheneb keerdkasv, koondelisus ja oksakohtade arv.[1] Sellise laasimise võimalikud puudused on vaigupesad, koorearmid, lehtpuudel vesivõsude teke, vastvõtlikkus seenhaigustele, põdrakahjustused ja laasimata okste läbimõõdu suurenemine.[2] Eestis tasub püstilaasimiseks valida peamiselt mänd, kuusk ja kask, kuid otstarbekas võib olla ka väärislehtpuude saare ja tamme laasimine.[2][3] Eluspuude laasimiseks valitakse isendid, mille rinnasdiameeter on 5–12 sentimeetrit ja vastavalt etapile (ühe- või kaheetapilisel laasimisel) 2–3 meetri kõrgusel ja ligi kuue aasta pärast kuni kuue meetri kõrgusel. Lõigatakse võimalikult tüve lähedalt, et haavad kiiremini kinni kasvaks.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/1978._Jim_Hadfield_limbing_pine._%2835679187480%29.jpg/220px-1978._Jim_Hadfield_limbing_pine._%2835679187480%29.jpg)
Laasimise aeg on valdavalt hilistalv, aga ka varakevad või sügis, männil kuivanud oksi eemaldades ja noortes puistutes aasta läbi, noortes kuusikutes samuti.[2]
Tööriistadeks on vastavalt vajadusele tavaline kaigas, kiin, harvem ka oksasaag, samuti teleskoopvarrega mootorsaag. Eelistatuimad on oksakäärid või teleskoopvarrega universaallõikur.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Kasvavate puude laasimise mõju puidu kvaliteedile" (PDF). Eesti Maaülikool. 2008. Vaadatud 22.03.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Bratka, Märt (02.08.2008). "Ka kasvavaid puid võib laasida". Vooremaa. Vaadatud 22.03.2021.
- ↑ "Metsa hooldamine". Erametsakeskus. Vaadatud 22.03.2021.