Tuulist

tere, tere, Andres soovitas arutelu siia tõsta. Leian, et lahterdada isikuid ja avaldada delikaatseid isikuandmeid pole kohane ega sünnis. Meil pole sellex mingit õigust (ilma isiku loata ja temasse puutuvate isikute loata). Näide oli Savisaare leht - kes on kellegi bioloogilised või lapsendanud vanemad on isiku enda avaldamise õigus. Kui keegi on sündinud mitte sünnitusmajas, siis kas a) paneme kirja kõik, kes on kodus sünnitanud, B) põllul või töö juures maha saanud... c) mix mitte siis ka abordid ja nurisünnitused, kui juba häbistamisex ja hinnangute andmisex läx. Paneme kirja kõik, kelle on laps surnud või vigane laps. Neid on ju meil ka Riigikogus ja avalikus elus piisavalt. Olem siis tõeline Kroonika ja foorumite peegeldaja. Kas nii? Pange ennast nende inimeste kohale... Andmed kellegi (elus oleva inimese) tervise kohta ei puuduta tõesti Vikipeediat.

---

Mul on ka küsimus - kuna tegelen praegu Eesti Rooma Klubi liikmete korrastamisega, sh. Vikipeedias, siis: mis teie arvate, milline peax olema minimaalne maht "leheküljele"? Nt. Tõnu Ots - palusin tal veelkord oma leht üle vaadata. Minul kustutamise õigust ei ole, aga see pole ka mingi leht. Selliseid on meil veel. Paljudel on lehed vananenud andmetega. Näete - tegelen ja püüan mingi osa korras hoida.

PS. Ka Otsal on tervis vilets. Kas paneme diagnoosid kirja?

• • milline on suhtumine sexuaalorientatiooni? kas see peax olema entsüklopeedilise keskkonna osa ka elavate inmeste puhul? Aga kui see muutub?

MIS ON FAKT? Millised faktid rikastavad Vikipeediat?

Kindlasti saaks Tõnu Otsa kohta pikema artikli kirjutada ja see oleks teretulnud. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:43 (EET)

Minimaalpiiri minu meelest seada ei saa. Ka lühikeses artiklis võidakse oluline ära öelda ja ka pikk artikkel võib olla nii vilets, et oleks parem, kui seda poleks. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:51 (EET)

Igasugune andmete lisamine ja parandamine on alati teretulnud. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:49 (EET)

See, kus Savisaar on sündinud ja miks tema ema seal oli, on minu meelest artiklis asjakohane ja ma leian, et see tuleks säilitada. Selle üle, kas kirjutada tema sünnipära kohta, võib vaielda, ja oleks mõistetav ka, kui see välja jäetaks.

Kas on peale Savisaare Eestis veel teisi juhtumeid, kus kellegi tervise kohta on korraldatud pressikonverents? See eeldab, et Savisaare lähedased pidasid selle info avalikustamist lubatavaks ja vajalikuks. Miks peaks Vikipeedia selle avaldamisest loobuma?

Andmeid surnud ja vigaste laste kohta on minu meelest kohane avalikustada juhul, kui asjaosaline ise on soovinud seda avalikustada. Aga me ei pea ka tingimata avalikustama. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:43 (EET)

Minu meelest kehtib sama ka tervise ja seksuaalse orientatsiooni kohta.

Peale selle, on erandlikke juhtumeid, kus ülekaalukas avalik huvi sunnib avalikustama amdmeid, mida muidu ei avalikustataks. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 16:49 (EET)

isikukaitse

Andrese mõtted on olulised kaalumisex. Praegusel ajal tekivad hallid alad ka nt vabade kooselude puhul, kärgperede osas (laste huvid) jm. Üldse tulex äkki selles osas üx korralik seminar teha? Sest vastanduvad ju - Isiku huvid ja õigused - Seadus (EV, EL) - Viki pale küsimus - Lugeja huvi - Muutuva info tulv - …..

Mul puudub nt E. Savisaare osas isiklik eelistus. Ma pole parteilane. Aga ta ON inimene. Ebaõiglus pole õiglane, kui tahame tõsiseltvõetavax jääda.

Fotod artiklis Tuuli Stewart

Eeldan, et Kasutaja:Tuulist ja Tuuli Stewart on yks ja sama isik - jah. Kui see on nii, siis on mul alust kahtlustada, et artiklile lisatud fotod ei ole kasutaja oma töö, kuna rakursi järgi paistab, et need on kellegi teise pildistatud. Neid võib muidugi kasutada, kuid sel juhul peaks Commonsi pildipangas olema ära märgitud autori nimi ning lisatud kinnitus, et ta oma fotosid sellisel viisil kasutada lubab. Daniel Charms (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 21:41 (EET)

---

Mis lollus?? Muidugi minu pildid. Minu masinaga tehtud. Ja ainult minu omanduses olevad.

Autoriõiguslikust vaatepunktist ei loe paraku mitte see, kelle aparaadiga pildid on tehtud, vaid kes need teinud on. Samuti ei mõjuta pildi (või mis iganes muu teose) omandistaatus selle autorsust. Pilt võib olla kyll Teie omandis, kuid see ei tee Teist veel selle autorit. Igapäevaelus muidugi keegi sellest ei hooli, kuid Commonsis (ja ka Vikipeedias) võetakse autoriõiguslikke kysimusi väga tõsiselt. Daniel Charms (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 23:14 (EET)

tunnistan puhtsüdamlikult, et tegin pildid ISE. :) Kas nüüd on rahu maa peal? Kui mulle on saatnud oma pilte inimesed, kes on lasknud teha pildi piltnikul, siis pole võimalik (kui pole tuntud kunstnik), et pildi (kasutamise) õigus ei kuulu pildil olijale. Selle eest on maxtud piltnikule, ostetud on omandiõigus. Jutt ei käi ju netist kistud piltide üle. Pidage ometi hoogu!

Autoriõigus ja omandiõigus on kaks erinevat asja. Teose omamine ei tee Teist veel selle autorit. See kehtib yhtemoodi nii raamatute kui ka puhkusefotode kõrval. Jah, see doktriin on võrdlemisi iganenud (suvaline reisiklõps ei ole samasugune teos kui Helmut Newtoni foto), kuid paraku kõikjal, sh Jordaanias, seadusandlikult sätestatud. Samas on Teil europarlamendi saadiku nõunikuna teatav võimalus aidata seda muuta. Kuna praegu on autoriõigus selline, nagu ta on, ning juhuslikult Jordaania beduiinilt (nagu Te ytlesite) on tagantjärele pildi avaldamisluba ilmselt võimatu nõuda, siis olin sunnitud taotlema Commonsis pildi kustutamist. Daniel Charms (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 12:53 (EET)

Arvo Haug pilt

mix ei saa panna artiklile "Arvo Haug" pilti? Pilt kustutati ja sama ei saa enam lisada. Tuuli

Pilt kustutati Commonsist kuna selle juures puudus luba. Nagu siin arutelus on juba varemalt välja toodud, siis me ei saa panna üles autoriõigustega kaitstud materjali ilma vastava loata. See on autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas luba fotograafilt pildi avaldamiseks vaba litsentsi alla (antud juhul CC SA-BY 4.0), siis võin lasta selle taastada. Ivo (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 00:39 (EET)

KAS ON VÕIMALIK KOKKU LEPPIDA, ET ENNE KUSTUTAMIST küsitaxe. Võib-olla, lihtsalt võib-olla, on Viki parendajate hulgas ka neid, kes ei istu KOGU aeg arvutis. Ma ei pane ühtegi netipilti või kontrollimata texti või musta materjali üles. Mulle saadavad inimesed oma elulood ja mina teen kogu kodutöö täpsustamise ja kontrolli osas. Ja siis tuleb parv tegelasi presudonüümide all ja kukuvad kustutama. See pole mõistlik...

Küsige! Ja kui siis selgub, et on viga, teeme korda.

PALUN PILT TAGASI PANNA! Sama textis "Tuuli Stewart". Veeta tunde, et selgitada autoriõigust pildile pole mõistlik. Kui kellelgi on kahtlusi, siis viidake kahtluse allikale.

Kui pilt on Commonsisse üles laaditud, siis vaatavad selle üle sealsed administraatorid. Kui nad leiavad mõne litsentsi- või autoriõigusliku puuduse, siis nad võivad kohe kustutada. Mõnikord antakse tähtaeg kordategemiseks, seda saab näha ainult sealselt pildileheküljelt. Meie saame ainult hoiatada. (Andres) 146.255.183.142 7. jaanuar 2017, kell 10:58 (EET)

Ma lisan veel, et iga fakt peab olema tõendatud avaliku usaldatava allikaga. Fakte, mis niimoodi tõendatavad ei ole, Vikipeedias avaldada ei saa. (Andres) 146.255.183.142 7. jaanuar 2017, kell 10:58 (EET)

Meil on siin selgelt paika pandud reeglid, mida me jälgime. Olgu see artiklite sisu ja vormistuse või kasvõi piltide osas.

Mis puudutab piltide lisamist, siis pildilisaja enda asi on tõestada, et ta ei ole autoriõigusi rikkunud. Kui seda pole tehtud, siis ongi kahtlused põhjendatud. Mina ei oska sind eelnevalt hoiatada. Ma isegi ei tea, et mis pilte ja millal sa lisanud oled ning ma tõesti ei jõua olla kursid sellega, mida iga kasutaja kuskil muudab.

Piltide autorsuse kinnitamiseks on meil OTRS süsteem. Saada palun kiri aadressile permissions-et@wikimedia.org, kus oleks näha meilivestlus, kus foto autor (!) on selge sõnaga öelnud, et lubab pildi avaldamise CC SA-BY 4.0 litsentsi all. Ivo (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 11:15 (EET)

suur kustutaja Ahsoous

Teretere, Tänan kirja eest. Palve on küsida või teha märkusi ENNE kustutama asumist. Kas võib nii? Kommenteerin all textis. Tuuli

---

Original Message-----

From: Vikipeedia [1]

Üks asi mis mind häirib, on teksti sees olevad välislingid[Tuuli] - kas need tulex alla tõsta? , samuti lingid võõrkeelsete vikidele - neid ei tohi olla[Tuuli] - kuidas nii? Kui nt IFES eesti vikis pole, siis mix mitte? Eesti pole ju saar mitteolulises meres. Sellise suhtumise pärast (vahemärkusena) kukub ka meie eesistumise läbi - me ei näe teisi, mitte kedagi peale enda.

Teiseks allikad - kogu jutus pole ühtegi viidet[Tuuli] - palun anna täpsustus. Eelnev jutt oli just vastupidine. [Tuuli] ...

Lisaks soovitan kindlasti läbi lugeda lehekülje ingliskeelses vikis: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:An_article_about_yourself_isn't_necessarily_a_good_thing[Tuuli] - hahaha, inglisekeelne viki, ütled just üleval, on tabu. Hahaha - :)

-- Selle e-kirja saatis Ahsoous Vikipeediast kasutajale Tuulist -- olgu, PALUN ÄRA KUSTUTA. Räägime enne läbi. [Tuuli] kaunist päeva!

Ära pahanda aga:

A - ma ei ole andnud sulle luba kirjavahetuse avalikustamiseks (enne küsi, kui selliseid asju teed!)

B - Ma ei ole sellest artiklist millest jutt on (oli) mitte midagi kustutanud

 • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2017, kell 11:23 (EET)

Kui me paneme teksti sisse siselingi artiklile, mida veel ei ole, siis tekib selle artikliga automaatselt seos kohe, kui see luuakse. Kui selle asemel on link inglise viki artiklile, siis seda seost ei teki. Sellepärast ei ole lubatud niisuguseid linke kasutada. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 11:08 (EET)

Ja meil ei ole ka võimalik tuvastada, millised artiklid vajalikud ja puudu võivad olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2017, kell 11:23 (EET)

Inglise vikis on juhendileheküljed palju põhjalikumad kui meil. Seepärast lingime vajadusel nende juurde. Mis puudutab Vikipeedia artiklite enda sisu (ja mitte kasutajatevahelist suhtlust), siis artikliteksti sisse ei tohi lisada välislinke (ja linke võõrkeelsetele vikidele, nagu juba ära toodud). [Tuulist] -- selge. Korrastan ära. Ja tänan selgituse eest.

Viitamise kohta on meil samuti selged reeglid. Just nagu igal teadusajakirjal on oma spetsiifilised nõuded viidete vormistuse jms kohta, nii ka meil. Ning mingi välislingi lisamine artikliteksti sisse ei klassifitseeru ka parima tahtmise korral selleks, mida me viiteks nimetame. Ivo (arutelu) 7. jaanuar 2017, kell 11:56 (EET) - Olgu. Teen korda. :)

(vahe)Kokkuvõte

Kuna kõigile 30-40 ühe päeva jooxul mulle suunatud e-maili reageeringule käesoleva aja- ja netiressursi juures pole võimalik vastata ja on kattuvaid, siis tõstan mõned siia. Hr/ pr/ prl Ahsoous – see pole privaatse kirjavahetuse avalikustamine. Küll aga on kummastav näha, et osadel siin toimetajatest ei ole selget vahet netikommentaatori süljepritsimise ja kogukonnas (Viki tegijad) toetava suhtumise vahel. Minul ei ole aega uurida (ja ei huvita ka), kes millise pseudonüümi taga pesitseb. Mõnel on neid mitu ja rohkemgi. Need, kes oma nime all meili saadavad, väärivad seda enam lugupidavat tähelepanu ja neilt tulnud teated on ka sisukamad – pakutaxegi abi vigade parandusex >> toetataxe Viki paranemist ja kõigi paremat tööd selle entsüklopeediax pürgiva teabelehe juures.

Tegemist on kinnise foorumiga ja teema pole isiklik. Isiklikux pööravad seda aga need, kes püüavad rünnata isikut, mitte teemat – hr/ pr/ prl Daniel Charms – ei, ma pole kellegi nõunik. Ja kui olexin, siis ei puutux see siin asjasse. Minu jaox kategoriseerivad sellised lahmimised samasse kasti, kus artikli anonüümses arvustuses öeldaxe (artiklit lugemata ja sisusse süüvimata), et „ta on ju blond, võõra nimega ja üleüldse vist naine. Mis see teab?“. Ma ei hakka uurima, kes Sa oled. Loen texti ja vaatan, kas saan sealt abi või ei. See, et pildid kustutasid, on muidugi kangelastegu. Särav võimu manifestatsioon.

Kahjuks on küll nii, et Vikipeedia inimesed (mina sealhulgas) ei oska alati teiste inimeste tunnetega ega eelteadmistega arvestada. Palun vabandust!

Palun siiski mitte halvustada seda, et osa inimesi eelistab oma isikut mitte avalikustada. Erinevalt teistest väljaannetest on kirjutajate ja toimetajate vead Vikipeedias täiesti avalikud. Kõik ei kannata seda välja. Samuti võib Vikipeedias kergesti juhtuda, et keegi hakkab sind sõimama või pilkama, ja teised lasevad sel juhtuda. Paljud ei kannata isegi anonüümsena niisugust asja välja. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 13:13 (EET)

Ma saan aru, et pildi kustutamine ja mõned nüansid Daniel Charmsi repliikides on tekitanud nördimust, aga niisugused rünnakud inimese pihta teevad mulle valu ja on ülekohtused. Daniel Charmsi repliigid on minu meelest viisakad ja asjalikud, kuigi kuivad. Nõunikuks olemist poleks tõesti tarvis olnud mainida (aga see ei ole siiski tühjalt kohalt võetud, kuigi arvatavasti tähelepanematult loetud). Commons võtab vastu ainult pilte, mille autoriõigused ja litsentsid võimaldavad neid oluliste piiranguteta igal pool kasutada. Ja see, millised need on, oleneb ka konkreetsete riikide seadustest. Meil ei ole võimalust seda Commonsi poliitikat muuta. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 13:33 (EET)

Vorm

Olen absoluutselt selle poolt, et iga uus tulija peab ära õppima reeglid ja et vormi ühtsus on vajalik. Mõistan, et mul on veel vaja õppida ja harjutada. Tegelen sellega. Isegi mõned konkreetsed näpunäited sain (tänan, Ivo ja Andres. Aidanud on ka Raul) üldise näägutamise taustal.

Ma ei hakka ilmselt aru saama sellest, et allikatena on (texti sees) viitena kõlbulikud ainult eestikeelsed allikad. Aga olgu – lähtun eelöeldust. Lugejat see ei rikasta. Ja mulle on oxymoron – kui meie teave on puudulik, siis sama puuduliku teabe sees (ka parimaid) valikuid tehes see teave ei rikastu.

Ei, see ei ole nii, et viiteallikad peavad olema eestikeelsed. Jutt on olnud selles, et artiklis peavad olema siselingid eestikeelse Vikipeedia artiklitele, mitte välislingid ingliskeelse Vikipeedia artiklitele. Ja mitte üheski keeles Vikipeedia artiklid ei ole sobivad viiteallikad. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET)

Sisu

• See piltide asi on muidugi kole. Mõistan, et mingid suvalised netipildid ei sobi. Lihtne inimene (nt lugupeetud akadeemik või kirjanik) ei hakka iial aru saama, et pilti, millel on tema ja mis on tehtud ausalt ametlikult oma raha eest ei tohi kasutada, sest tal puuduvad sellex õigused. Küll aga võib kasutada toimetaja valikul pilti, millega isik ise üldse nõus pole (konkreetne näide). inimesel endal, selgub, pole siin sõnaõigust, millisena teda kuvataxe. Me räägime elusatest inimestest. Minu üles seatud pilte kustutati – olgu. Millex sõdida. Elu on tegelikult väga lühike.

• Väide, et kasutada tohib vaid teavet, mis on juba trükis ilmunud (Andres), mitte see, mis on isikutele endile teada faktina on raskesti mõistetav mitmel põhjusel: mis kvalifitseerub? (Kroonika, kellegi foorumi-väide, tükimonograafia?); kuidas siis täna elus olevate inimeste kohta käivat täiendada?; sageli on just vaja parandada siiani arvatut või on kirjutatu lünklik. Muidugi – fakte tulebki kontrollida, aga sellex on ka erinevate inimeste ühesed väited, algallikad vm. Niisiis - kus on tõe labor?

• Osadest lahmivatest kirjadest oli kasu – sain aru, et kui kiirlugeja ei saa aru, tuleb ümber sõnastada. Tegelen sellega.

• Nüüd, kus olen teatud ringkondades palunud inimestel lugeda enda kohta käivat, on kriitikat nende poolt küllaga. Ka solvumisi ja mittemõistmist. Jään enda juurde, et – inimesel ON õigus sekkuda sellesse, mis tema kohta kirjutataxe, millist pilti (ka laiemas mõttes) kuvataxe. Mul pole palju aega ja ma ei saa kõiki aidata, aga tahan ka edaspidi Vikipeedia textide paranemisse panustada. Need, kellest me räägime, on digimaailmas sageli abitud. Mis ei tähenda, et nad või nende elutöö ei ole meie poolt lugupidamist vääriv.

*Püüan lähiajal teha sellest kõigest ja sellega seonduvast telesaate. Keda soovitate vestlema? Võibolla keegi siinsetest tegelastest?

Kui keegi peax veel kunagi tahtma panustada Viki parenemisse (neid inimesi pole palju), siis praegustel olijatel võix meeles olla B. Alver:

Räägi tasa minuga,

siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on kergem.
Inimrõõmu, hingehärmi
tunnen-taban läbi tuule.
Ainult surnud sõnalärmi
kuuldeski mu kõrv ei kuule.

Paar märkust:

• Viidatavate allikate keele osas piirangud puuduvad. Ilmselt pidas Andres silmas pigem seda, et viited peaksid olema kirjutatud eesti keeles - mitte (pastakast imetud näitena) "Official website of the European Parliament", vaid "Euroopa Parlamendi ametlik kodulehekülg", kuigi link võib viia ka muukeelsele lehele.
• Nõue, et kasutada ei tohi ainult isikule endale teadaolevat infot, tuleneb Vikipeedia põhimõtetest: artiklid ei tohi(ks) sisaldada originaalset uurimistööd, vaid peavad viitama usaldusväärsetele allikatele, millest info pärineb.
• Piltidega on see lugu, et sageli kasutatakse artiklite juures häda sunnil lihtsalt seda, mis käepärast on. Muidugi ei pea Te kehva pildiga leppima, kuid uute piltide lisamisel tuleb järgida autoriõigusi. See ei ole kellegi isiklik kius, vaid seadusandlusest tulenev paratamatus.

Tegelikult ma kahetsen, et sellesse janti yldse sekkusin. Oleks ma vähegi pööranud tähelepanu mujal toimuvale, ei oleks ma suud lahtigi teinud, kuna kellegi kallal kambaga näägutamine on inetu. Kahjuks keskendusin ainult yhele pisidetailile. Teie pilt jäi mulle too päev viimaseid muudatusi sirvides silma, kuna 1) olin just lugenud mitmeid EL-i autoriõiguse reformi seisu käsitlevaid tekste, 2) mulle pakub alati suurt huvi, milliseid muudatusi inimesed oma isikut käsitlevates artiklites teevad ja 3) olin just samasuguse märkuse teinud yhele teisele iseenda kohta käivat artiklit parandanud kasutajale (kes samuti võõrast pilti teadmatusest oma tööna esitas). Samas ei oleks maailm kokku kukkunud, kui ma sellega kasvõi mõned päevad oleks oodanud. Seepärast vabandan, et niimoodi läks ning vaikin nyyd. Daniel Charms (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 13:37 (EET)

Mina ei ole viidatavate allikate keele kohta midagi öelnud. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:45 (EET)

"Lihtne inimene ei hakka aru saama" Mulle tundub, et enamik inimesi suudab mõista, kui asja selgitatakse. Vikipeedia eesmärk on pakkuda vaba sisu, ja see käib ka piltide kohta. Ma möönan, et Vikipeedia üldine piltide kasutamise poliitika saaks seadusi arvestades ka teistsugune olla.

Kui inimene ütleb, et talle ei meeldi pilt, mis tema kohta artiklis on, siis me võtame selle maha ning palume osutada kaasabi sobiva pildi hankimisel. Kas on näiteid, et oleme teisiti teinud? Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:11 (EET)

Ma ei ole öelnud, et tohib kasutada ainult infot, mis on trükis ilmunud. Tegu võib olla ka näiteks veebis avaldatud infoga, kui allikas on usaldatav. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:20 (EET)

Seda, mis kvalifitseerub, ei saasaab nähtavasti terve mõistuse järgi otsustada. Tuleb vaadata, kas väljaanne on toimetatud, kas keegi vastutab sealse info õigsuse eest, kas info allikas on konkreetses asjas pädev, kuidas info tõenäoliselt saadi. Ja igal juhul, kui tekib kahtlus info õigsuses, siis ei pea seda infot kasutama.

Kui avalikud andmed inimese kohta on lünklikud, siis tuleks kõigepealt rohkem avalikustada, kirjutada artikleid, teha intervjuusid jne. Vikipeedia ei ole see koht, kus asjaga alustada. Kui siinses artiklis on liiga vähe infot, siis kõigepealt tuleks püüda artiklit avaliku info põhjal täiendada. Ei saa eeldada, et siinne käputäis püsikirjutajaid suudab kirjutada lühikese aja jooksul kõigi kohta ammendavad artiklid. Selline töömahukas ülesanne nõuab ikkagi laia kirjutajate ringi. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:34 (EET)

Kui avalikes allikates on ilmunud valeinfo, siis muidugi võime hoiduda selle avaldamisest siin, aga see on siiski ajutine lahendus. Eelkõige tuleb see valeinfo avalikult (näiteks mõnes artiklis või intervjuus) korrigeerida. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:38 (EET)

See, et keegi eraviisiliselt midagi ütleb, ei ole Vikipeedias kasutatav tõend. Erandjuhtudel võib kasutada ka dokumente, aga üldiselt loetakse seda originaaluurimuseks. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:40 (EET)

Vast oleks parem enne, kui kellelegi midagi näidata, püüda see ise nii hästi korda teha, kui oskame. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:42 (EET)

Mina võin vestlema tulla küll, kui teised sellega nõus on. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 14:44 (EET)

Juhin tähelepanu sellele, et lehel Kasutaja:Daniel Charms on ka selle inimese kodanikunimi ära toodud. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 15:03 (EET)

Kokkuvõte

tänan!

Nüüd on tulnud ka hulga sisulisi juhatusi.

Vaatan lähiajal kõik märkused üle ja püüan nõudeid järgida. Kui siis veel midagi jääb, olen ette tänulik... Pöördusin ka Rauli poole - põhjalik ja sisuline vastus. Eriti tänan!

teie,

Tuulist

PS. kuidas saab artiklit kustutada?

Tavakasutaja ei saagi. Artikli kustutamiseks tuleb sinna lisada mall {{kustutada}} (visuaaltoimetis Lisa->Mall->Kustutada) ning arutelulehel kustutamise vajalikkust põhjendada. Seejuures ei pruugi teised sellega nõustuda. Lähemalt vt Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord.

Nyyd, kui põhialused käes, ongi ehk lihtsam otsida vastuseid kysimustele abilehtedelt. Daniel Charms (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 07:13 (EET)