Kasutaja arutelu:Otrink/Alkeenid

Artikkel on selgelt struktureeritud, tõlge on väga hea. Allpool on toodud pigem pisiparandused, suurima parandusena peab aga illustratsioonid eestikeelseks muutma. Lõpuks, kui artikkel on valmis, peab teksti siia lisama. Seejuures ei tohi vana teksti lihtsalt kustutada ja uut asemele kirjutada, vaid otsustama, mida vanast artiklist alles jätta, mida muuta.

Kommentaare

Alkeenideks kutsutakse süsivesinikke, milles esineb süsiniku aatomite vahel vähemalt üks kaksikside > Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside (äkki praegu „Alkeenide“ artiklis olemasolev definitsioon on parem ja võiks jätta selle?)
Algselt kutsuti alkeene sõnaga olefiin, mis tuli sellest, et alkeenid ja nende derivaadid olid > Alkeene on nimetatud ka olefiinideks, sest alkeenid ja nende derivaadid on
kõige suuremates kogustes polüetüleeni > ei saa aru, mida on kõige suuremates kogustes. Eteeni? Polüetüleeni? „Peamiselt polüetüleeni (PE) valmistamiseks“?
kaksikside nimetatakse > koma vahele
Aromaatseidühendid > Aromaatsed ühendid
tsükloalkeenidele sarnased > sarnane „millega“: tsükloalkeenidega sarnased
Kaksiksideme ise > kaksikside ise
1200 > 120°
Selletõttu > 2 sõna või „seetõttu“
sõltub tema molekulmassist > sõltub nende molekulmassist
karbokatioon > lingi „karbokatioonid“
200 0C > 200 °C
metallist (tavaliselt plaatina, nikkel võipalladium) katalüsaatoriga > metallist katalüsaatoriga (tavaliselt plaatina, nikkel või palladium)
Esimese etapina protoneeritakse kaksikside vesiniku poolt > Esimese etapna protoneerib vesinik kaksiksideme (lingi „protoneerimine“)
veisinik > trükiviga
Antud meetod toimub palju leebematel tingimustel, ning > Selline meetod toimub palju leebematel tingimustel ning
misõttu > trükiviga
kasutamine tööstuslikult tasandil > tööstuslikult kasutamine
valentselektroni, mis muudab temast tugeva elektrofiili > valentselektroni. See teeb temast tugeva elektrofiili
keskkonnas tekivad > keskkonnas, tekib
Palju alkeenid > Paljud alkeenid
polümere, mis on suured, väiksematest vahelülidest (monomeeridest) koosnevad, molekulid > „polümeer“. Võiks olla mitu lauset, praegu raske jälgida.
liitub ükshaaval uus monomeer > liituvad ükshaaval uued monomeerid
põhimõttelt sama elektrofiilsele liitumisele > sarnane elektrofiilse liitumisega
karbokatioon siis > koma vahele
radikaal, samal ajal moodustades > radikaal, moodustades
E2 elimineerimine > Mis on E1 ja E2? Kirjuta juurde
varieerida muutes > koma vahele
Sarnaselt krakkimisele, kasutatakse > sarnaselt „millega“, koma pole
Antud reaktsioonil > Sellel reaktsioonil
kontrollida milliste > koma vahele
sarnaselt alkaanidele > sarnaselt „millega“
–aan tuleb vahetada –een > siin peaks olema sidekriipsud
Alkeenid, milles on > Alkeenidel, milles on
Järelliide –een > Järelliite -een
alguse poolsema süsiniku > alguse süsiniku
sarnaselt alkeenidele > sarnaselt „millega“
279-376 > „kuni“ tähenduses mõttekriips
π-side kujutatuna roheliselt > π-side roheliselt kujutatuna

Hästi! Annn (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:00 (EEST)Vasta

Definitsioon on sama tähendusega nagu olemasolevas artiklis, aga mõistet küllastumata süsivesinikud võiks artiklis mainida. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:20 (EEST)Vasta

Mõned sisulised märkused.

Nagu ka alkaanidel, on ühe kaksiksidemega alkeenidel (monoalkeenidel) oma üldvalem C_nH_2n.

Kuidas alkaanid siin asjasse puutuvad? Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:28 (EEST)Vasta

Tsüklilisi süsivesinikke, milles esineb kaksikside nimetatakse tsükloalkeenideks, üldvalemiga C_nH_2n-2.

See üldvalem ei kehti suvalise kaksiksidemete arvu puhul. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:28 (EEST)Vasta

Aromaatseid ühendid on küll tsükloalkeenidele sarnased, kuid neid ei peeta alkeenideks.^[1]

Milles see sarnasus seisneb ja kust üldse see mõte, et neid peaks alkeenideks pidama? Asi taandub ju sellele, kas aromaatsetes tuumades esineb kaksikside. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:28 (EEST)Vasta

Puudub vajadus lisada sõnale "polüetüleen" lühend. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:50 (EEST)Vasta

orbitaali sp² hübriidsed ja üks orbitaal hübridiseerumata.

Lisada siselingid, mille abil saaks teada, mis see hübriidsus või hübridiseerumine on. Valem ja sõna tuleks siin ja edaspidi. sidekriipsuga siduda.

Kaksiksideme ise koosneb ühest σ-sidemest ja ühest π-sidemest, millest viimase moodustab hübridiseerumata 2p orbitaal. Pool sellest orbitaalist on C-C sideme vahelise σ-sideme kohal ja teine pool selle all. Tavalistes alkeenides on kaksikside planaarne ning süsiniku sidemetevaheline nurk on 120⁰.^[2]

Kaksiksideme olemusest on pikalt juttu artiklis Kaksikside, dubleerimist tuleks vältida, kui see ei arusaamist ei kahjusta. Mis tähendab "kohal" ja "all": mis on vertikaal? Mis see tähendab, et side on planaarne? Mis tähendab "tavalised alkeenid"? Siselinke tuleks lisada. Ei ole korrektne öelda "süsinikuaatomi" asemel "süsinik". Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:49 (EEST)Vasta

Võrreldes üksiksidemega, on kaksikside tugevam (ühe sideme energia on u 347 kJ/mol, kaksiksidemel 611 kJ/mol) ja lühem (1,54 Å ja 1,33 Å vastavalt). Kaksiksidet võib nimetada ka funktsionaalrühmaks, sest selles esinev π-side on madalama sidemeenergiaga kui σ-side (264 kJ/mol ja 347 kJ/mol vastavalt) ja selletõttu on π-side reaktsioonivõimelisem.^[2]

Esimene koma on ülearune, ja üldse oleks parem öelda "üksiksidemest". Aga kas on kindel, et kogu see jutt peab selles artiklis olema? See võib olla õigustatud, kui jutt on spetsiifiliselt alkeenides esinevast kaksiksidemest (C=C-sidemest), aga võib-olla seegi ei pea selles artiklis olema.

Puudub siselink funktsionaalrühmale, sidemeenergiale ja reaktsioonivõimele. Arutluskäik ei pruugi lugejale mõistetav olla: kuidas funktsionaalrühma mõiste on nende seikadega seotud jne. Mõistetavus sõltub sellest, mis on kirjas lingitud artiklites. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:44 (EEST)Vasta

Praeguse seisuga on seosed nende kolme mõiste vahel selgusetud. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST)Vasta

Ei ole mõtet teha peatükki, mis koosneb ühest alapeatükist. Emb-kumb pealkiri tuleks ära jätta, kui esitus on lõplik. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)Vasta

Alkeenide ja alkaanide omadused on sarnased

Miks peaks esitama alkeenide omadused võrdluses alkaanidega? Tegu pole õpikuga, kus alkeenidele eelnevad alkaanid. Lõigus peaks olema rohkem siselinke. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)Vasta

Oksüdeeritavus ei ole füüsikaline omadus. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 15:57 (EEST)Vasta

Altpoolt ma põhjalikult ei vaadanud, aga kõik uued mõisted tuleb linkida ja õige on vist Markovnikovi reegel. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:00 (EEST)Vasta

Tuleb kogu aeg mõtelda sellele, kuidas väheste eelteadmistega, aga teadmishimulisel lugejal on võimalik asjast aru saada. Siselingid on abiks. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 16:07 (EEST)Vasta

↑ Moss, G. P.; Smith, P. A. S.; Tavernier, D. (1995). "Glossary of Class Names of Organic Compounds and Reactive Intermediates Based on Structure (IUPAC Recommendations 1995)". Pure and Applied Chemistry. 67 (8–9): 1307–1375. doi:10.1351/pac199567081307.
↑ ^2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

Lisa teema

[1] Moss, G. P.; Smith, P. A. S.; Tavernier, D. (1995). "Glossary of Class Names of Organic Compounds and Reactive Intermediates Based on Structure (IUPAC Recommendations 1995)". Pure and Applied Chemistry. 67 (8–9): 1307–1375. doi:10.1351/pac199567081307.

[:0-2] 2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

[1]

[2]