Kasutaja arutelu:Athanasius Soter/Ajalooasjade korrastamisest

Miks Eesti uusim aeg kirjutada tuleb, kui artikkel Eesti ajalugu annab selle synonyymiks ja põhimõisteks Eesti lähiajalugu, mis on täiesti olemas? --Oop 1. september 2011, kell 02:56 (EEST)

Kogu häda tuleneb siin sellest, et pole veel artiklit Eesti ajaloo periodiseerimine, mille pean siis ära kirjutama. Seal saaks siis selle uusima ajaloo ja lähiajaloo vahe ära seletada. Tegelikult TÜ ajaloolased lugesid omal ajal kahte erinevat kursust: Eesti uusim aeg hõlmas aja 1900-40 ja Eesti lähiajalugu 1944-91. Aga samas on nüüd TÜ lähiajaloo õppetool nimetatud uusima ajaloo õppetooliks ja see tegeleb ajaga ca 1900-tänapäev. Nii et vist tõesti tegelikult seda uusimat ajalugu eraldi artiklina vaja ei lähe. Kui siin seda loendit koostasin, siis oli mul peas vist see vana skeem, mis nende loengute tõttu tekkinud oli. Muidugi saab kogu Eesti 20. sajandi ajaloo ka artiklis Eesti lähiajalugu ära rääkida, ongi ökonoomsem. Athanasius Soter 1. september 2011, kell 13:14 (EEST)

See kõik näitab lihtsalt, et terminoloogia ei ole isegi eesti keeles fikseerunud - aga kui me kirjutame yldtermineist (Lähiajalugu, mitte Eesti lähiajalugu), peaksime lähtuma mitte yksnes kohalikust, ammugi veel kitsalt Tartu käsitlusest - ja mis veel hullem, praktilises artiklikirjutamises peame lõppeks võtma mingi seisukoha, kuidas me ise asju periodiseerime. Saaks muidugi kirjutada "Eesti ajalugu 17.-18. sajandil", mis oleks märksa NPOV-lisem, ent see tekitaks hulga kunstlikke piire ja oleks teiste vikide seas ysna silmatorkavalt veider lahendus. Meil oleks yldmõistetest kirjutades tarvis panna kirja ka korralik teoreetiline analyys või vähemasti refereering, kus oleks konkreetselt viidatud terminite eri kasutustele ja kasutajatele. --Oop 2. september 2011, kell 09:48 (EEST)