Kasutaja:Toomas94/liivakast
See on kasutaja Toomas94 liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Peegelsihik
muudaPeegelsihik või reflekssihik on optiline sihtimisseade, mis peegeldab sihikujoonestikku poolläbipaistva ühepoolse peegli pealt. Vaataja jaoks on sihikujoonestik sihtmärgiga alati samas tasandis. Erinevalt raudsihikust ei ole peegelshikuga vaja joondada sihiku osi sihtmärgiga ühele joonele.[1] See võimaldab objekte kiiresti sihikule võtta ning sihtimiseks pole vaja ühte silma sulgeda.[2] Reflekssihiku ehitus on peaegu sama lihtne kui raudsihikul, kuid tabamistõenäosus on palju suurem. Sihikujoonestikku võib valgustada valgusallikaga, mis võimaldab sihtida ka pimedas või halvasti valgustatud kohas.[3]
Tööpõhimõte
muudaPeegelsihikul on valgustatud sihikujoonestik, millest lähtuvad kiired juhitakse vaataja silma paralleelselt sihtmärgilt saabuvate kiirtega. Selleks on erinevaid variante. Esiteks võib sihikujoonestikule järgneda koondav lääts, mis teeb ta kiired paralleelseks. Sellele järgneb poolläbipaistev ja peegeldav klaasplaat, mis on vajaliku nurga all, et sihikujoonestiku kiired vaataja silma peegeldada.
Teise variandina võib sihikujoonestikule järgneda kumer poolläbipaistev ja peegeldav klaas, mille kumerus on selline, et ta peegeldaks sihikujoonestikust lähtuvad kiired paralleelselt vaatajani. [4][5].
Ajalugu
muudaPeegelsihiku patenteeris 1900. aastal Howard Grubb[6]. Tema leiutatud sihik kujutas endast metalltoru, mille peal on kate koos läbipaistmatu kihiga kaetud klaasist diafragmaga, millesse on lõigatud rist ning on toru telje suhtes kaldu. Toru vaatajapoolses otsas on tasaparalleelne klaasplaat, mille alumine osa seestpoolt hõbekihiga kaetud ning ülaosa on läbipaistev. Toru vastasotsas on kumer klaas, mis on kaetud poolläbipaistva ja peegeldava kihiga. Sihtmärgist lähtuvad valguskiired läbivad otse mõlemat klaasi. Ristilt lähtuvad kiired peegelduvad tasaparalleelse klaasplaadi hõbedaselt osalt kumerale klaasile, mille kumerus on valitud selliselt, et kiired sealt paralleelselt vaataja silma peegelduks ning vaataja näeb sihtmärgile fikseeritud risti.[7].
Peegelsihikud olid algul lennukite sihtimisvahendiks. Esmakordselt kasutati Saksa firma Oigee peegelsihikuid I maailmasõja teises pooles mõnede Fokker Dr.I lennukite peal. Maailmasõdade vahelistel aastatel hakati peegelsihikuid laialdaselt kasutama[6].
Viited
muuda- ↑ Reflector sight for quick shots, Popular Mechanics, november 1985, lk. 93
- ↑ https://books.google.ee/books?id=LOxaBAAAQBAJ&pg=PT82&dq=reflex+sight&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjojOeruP_MAhWGXCwKHRq8ADw4ChDoAQgfMAE#v=onepage&q=reflex%20sight&f=false Autobiography of an Assassin: Part One: The Here and the Now, M. T. Hallgarth, 2014, ptk. 22]
- ↑ Reflector sight for quick shots, Popular Mechanics, november 1985, lk. 176
- ↑ Reflector Gunsight, Force Of The Stars Wiki
- ↑ Optical Instruments, 2. osa, Rudolf Kingslake, 2012, lk. 198
- ↑ 6,0 6,1 Air Warfare: An International Encyclopedia, I köide, Walter J. Boyne, 2002, lk. 283
- ↑ The Grubb Gunsight, Scientific American, 3. juuni 1905, nr. 22, lk. 444