Kasutaja:Themasterofunderground/Pakett

IPv6 päis

Pakett on struktureeritud andmeühik pakettkommutatsiooniga võrgus. Kui andmed on paketi formaadis siis on võimalik pakettkommutatsioon ja kommunikaatori ribalaiust saab paremini jagada kasutajate vahel, kui kanalikommutatsiooniga.

Üks pakett koosneb kontroll informatsioonist ja kasutaja andmetest, mida teatakse kui kasulikku koormust. Kontroll informatsioon pakub andmed kasulikku koormuse edastamiseks, näiteks lähtevõrgu ja sihtvõrgu aadressi veateate koodid ning järjestus informatsioon. Tavaliselt, kontroll informatsioon on leitav paketipäisetes ja sabades.

Terminoloogia

Seitsme kihilises avatud süsteemide sidumise mudelis on pakett andmeühik kolmandal kihil, ehk võrgukiht. Õige termin andmeühikule teisel kihil (andmelülikiht) on raam. Neljanda kihi (transpordikiht) õige term on segment või datagramm. TCP/IP kommunikatsiooni puhul üle Ethernet'i kantakse TCP segmenti ühes või enamas IP paketis, milles iga IP pakett kantakse ühes või enamas Ethernet raamis.

Paketi raamistik

Aadressid

Võrgupaketide marsruutimiseks on vaja kahte võrguaadressi: saatva hosti lähteaadressi ja saava hosti sihtaadressi.

Veatuvastus ja parandus

Veatuvastus ja parandus on tehtud erinevatel kihtidel protokollipinus. Võrgupaketid võivad sisaldada kontrollsummat, paarsusbitte või tsükkelkoodkontrolle, et tuvastada vigu, mis toimuvad ülekande ajal.

Saatjas tehakse arvutused enne paketi saatmist. Kui vastuvõetud sihtkohas arvutatakse kontrollsumma ja võrreldakse paketis oleva kontrollsummaga. Kui viga on leitud siis pakett parandatakse või hüljatakse. Igat paketikadu reguleerib võrguprotokoll. Osadel juhtudel on vajalik võrgupaketi muutmine ja seejärel arvutatakse kontrollsumma uuesti.

Hüpete arv

Vea korral paketid võivad põiki läbima tsüklisuletudskeemi. Kui midagi ette ei võetaks siis paketid ummistaksid võrgu. Eluiga on väli mida vähendatakse üks pakett korraga minnes läbi võrgusõlme. Kui väli jõuab nullini siis marsruutimine ebaõnnestub ja pakett hüljatakse.

Ethernet paketidel ei ole eluiga ja seega mõjutab neid, vaid leviedastus kiirgus silmuskommutatsiooni olemasolul.

Pikkus

Võib olla olemas väli, millega mõõta pikkust. Osades võrgutüüpides mõõdetakse pikkust paketi saatmise kestvuse järgi.

Prioriteet

Osad võrgud kasutavad teenusekvaliteeti, millega saab prioritiseerida eritüüpi pakette. See väli näitab, mis paketi järjekorda peaks kasutama. Suurema prioriteediga järjekord tühjeneb kiiremini, kui madalama prioriteediga järjekorras, kus ummistus on tekkinud.

Kasulik koormus

Kasulik koormus on andmed, mida kantakse rakenduse poolt. See varieerub pikkuselt ja maksimum pikkus on sättitud võrguprotokolli poolt ning mõnikord marsruutil oleva seadme poolt. Mõned võrgud murravad suuremad paketid väiksemateks vastavalt vajadusele.