Kasutaja:Theathea/Regionaliseerumine

Regionaliseerumine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine. Selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel.

Ajalugu

Regionaliseerumine toimub kogu maailmas. Juba 1494.a jagas paavst Aleksander VI kogu maailma Hispaania ja Portugali vahel. Ka külmasõja aegne maailm oli sisuliselt bilateraalne (kahepoolne), kus vastandusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid. Tänapäeval on hoolimata USA hegemooniast maailm siiski multilateraalne , kus suurte rahvusvaheliste firmade vaheline konkurents on asendumas maailmajagudevahelise konkurentsiga. Kolm suurt makroregiooni - Euroopa majanduspiirkond (eelkõige Euroopa Liit), Põhja-Ameerika (Vabakaubandus piirkond) ja Vaikse ookeani regioon (Pacific Rim) on tänapäeval peamised ja sealjuures kasvava tähendusega maailmamajanduse kujundajad.

Regionaliseerumise vormid

Teoreetiliselt eristatakse kahte regionaliseerumise vormi: klassikaline regionaliseerumine ning modernne regionaliseerumine.

• Klassikaline regionaliseerumine. Klassikalise regionaliseerumise korral toimub protsess n-ö ülevalt alla. Lähenemine leiab aset mitmesuguste riikidevaheliste koostööorganisatsioonide kaudu.
• Moderne regionaliseerumine. Modernse regionaliseerumise puhul on juhtivaks jõuks mitmesugused lokaalsed üksused (linnad, maakonnad, kõikvõimalikud seltsid jne).

Regionaalse majandusliku integratsiooni tasemed

Võib eristada mitmeid regionaalse majandusliku integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt integratsiooniprotsesside ulatuse poolest.

• Vabakaubandustsoon on selline integratsiooni vorm, kus kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud, kuid iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes.
• Tolliliidu puhul on lisaks kaubandustõkete kaotamisele liikmete vahel tegu ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes.
• Ühisturu puhul lisandub veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel.
• Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubanduspoliitika kehtestamine ja tootmistegurite mobiilsuse lubamine ning ühtse valuuta sisseviimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisseviimine.
• Poliitilise ühenduse puhul moodustavad seni iseseisvad riigid sisuliselt uue riigi.

Regionaalse majandusliku integratsiooni poliitilise aspekti puhul tuleb silmas pidada kahte põhilist asjaolu.

• Riikide omavaheline seotus ja sõltuvus ning koostööstruktuuride loomine vähendab jõu kasutamist ning sõja ohtu nende riikide vahel.
• Riikide omavaheline seotus annab neile suurema kõlapinna ja poliitilise jõu suhetes kolmandate riikidega.

Euroopa regionaliseerumise näite

Euroopa regionaliseerumise näiteks on Põhjamõõde ehk põhjadimensiooni teke Euroopa Liidus.Põhjamõõtme algataja oli Soome president Martti Ahtisaari 1994,kuid konkreetselt hakati Põhjamõõtme loomise suunas tegutsema 1997 aastal, Soome eestvedamisel . Põhjadimensioon on EL tegevussuund, mis peab viima stabiilsuse ja heaolu kasvule Läänemere piirkonna. Eelkõige tiheda ja hästi koordineeritud majandus- poliitilise koostöö kaudu selle regiooniriikide vahel. Põhjadimensiooni arengukava kiideti heaks Euroopa Liidu riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel 2000. aastal. See oli esimene ametlik programm, mis hõlmas nii EL-u tervikuna kui ka eraldi selle liikmesriike (Nende hulgas sa Eesti) ja kandidaatriike, aga ka EL- st välja jäävaid riike.

Tegevuskava prioriteetideks on:

• Piiriülene koostöö (nt võitlus kuritegevuse vastu);
• Keskkonnakaitse ja keskkonna areng;
• Tuumaohutus;
• Energeetika;
• Transpordi ja telekommunikatsioonid;
• Inimressursside areng ja teadusuuringud;
• Rahva tervisekaitse;
• Kaubandus-ja majanduskoostöö ning investeering;
• Kaliningradi areng.

Välislingid

• Globaliseerumine ja regionaliseerumine
• Regionalisation