Tarmo537

Füüsilise aktiivsuse elamistoiming

Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist, nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise, töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad.

Bioloogilised tegurid

• Selleks, et sooritada liigutusi, on tarvis tervet lihasluukonna süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielikku funktsioneerimist
• Kokkutõmme ja lõtvumine
• Tõstejõud
• Raskusjõu seadus

Psühholoogilised tegurid

• Ettekujutuse arendamine iseendast
• Emotsioonide tasakaalustamine (puberteediealistel noortel, reageerimine traumale)
• Intelligentsi tase
• Hoiakud liikumise suhtes
• Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse

Sotsiokultuurilised tegurid

• Füüsiline aktiivsus ja mehhaniseerimine
• Füüsiliste harjutuste mõju haiguste vältimisele (osteoporoos, diabeet, kõrgevererõhk jt.)
• Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll (töö, vaba aja harrastused)
• Liikumine ja rütm ( sotsiaalsed meelelahutused)

Keskkonnategurid

• Kodune keskkond ( elukohast lähtuvad tegurid, vanemate elustiil, elukaarest sõltuvad tegurid
• Ümbruskond (sellest tingitud halvenenud nägemine, kuulmine ja aeglasemaks muutunud liikumine. Siia kuuluvad elava liiklusega tänava ületamine, teekallakust allaminek kodust lahkumisel ja ülestulek koju naasmisel, parkide ja muude sobivate kohtade puudumine rahulikuks füüsiliseks tegevuseks)
• Inimese poolt toodetud energia ja keskkond.

Poliitilis- majanduslikud tegurid

• Suurlinnale omased elukvartalid ja sellest tulenevad liikumisvõimalused
• Harrastatavad spordiliigid regiooniti erinevad
• Kohaliku omavalitsuse tegevus
• Vabatahtlike organisatsioonide tegevus

Elukaar

Väikelapse ja lapseiga Füüsilise aktiivsuse olulisust elamisele tõestavad juba imiku käte ja jalgade esimesed liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jäsemete liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine, kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismis-, istumis- ja kõndimisasendeid. Murde- ja täiskasvanuiga Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks. Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö “istudes” või “liikudes”. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele, mis väldib voodirežiimile jäämist.

Viited

1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn.
2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar.
3. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia