Sigade punataud (inglise keeles swine erysipelas, vene keeles рожа свиней, soome keeles sikaruusu) on maailmas laialt levinud sigade nakkushaigus, mida põhjustab bakter Erysipelothrix rhusiopathiae. Lisaks sigadele haigestuvad koduloomadest kalkunid, kanad, pardid, haned ja lambad. Vaaladel ja loivalistel põhjustab Erysipelothrix rhusiopathiae septitseemiat, inimestel paikset nahapõletikku ehk erüsipeloidi (ebaroos). Sageli nakatuvad punatauditekitajaga farmitöötajad ja kalatöötlejad. Haigus võib kulgeda inimesel ka septitseemiana, kroonilisel juhul septilise endokardiidi või artriidina.[1]
Epidemioloogia ehk levik
Erysipelothrix rhusiopathiae on sigala ümbruses ja keskkonnas laialt levinud bakter, mille kandvus on tervetel sigadel kuni 50%. [2] Haigestunud siga eritab baktereid nii rooja, uriini, sülje kui ninanõrega. Haigust võivad sigalas levitada ka närilised. Roojas püsib tekitaja nakkusvõimelisena üle kuu. Bakterit on leitud mitmetest imetajatest (lammas, koer, vaal, hüljes) ja lindudest ning kaladest.[3]
Etioloogia ehk haiguse põhjus
Punataudi tekitab grampositiivne kepike Erysipelothrix rhusiopathiae. Tekitaja on katalaas-negatiivne alfa-hemolüütiline kepike, mida rühmitatakse aglutinatsiooni reaktsiooni alusel A-, B- ja N-gruppi. A-grupi bakterid on ägeda haiguse tekitajad, B- ja N- gruppi seostatakse kroonilise haigestumisega. Bakteri rakukesta antigeenide alusel eristatakse tekitajal 22 serotüüpi, mis on erineva patogeensusega. Vähepatogeensed tüved põhjustavad subkliinilist haigestumist.[1]
Sümptomid ehk haiguspilt
Punataudi haigestuvad tavaliselt üle kolmekuused sead. Nooremaid sigu kaitsevad vaktsineeritud emistelt emapiimaga saadud antikehad ja seetõttu nad haigestuvad harva. Punataud kulgeb sigadel üliägedalt, ägedalt või krooniliselt.[4]
Üliäge vorm kulgeb baktereemiana, loomal on kõrge palavik (41 kuni 42 °C), ta on isutu ning tema liikumine on valulik ja nahk punetab. Sigalas esineva üliägeda taudipuhangu käigus surevad üksikud loomad haigusnähtudeta. [4]
Rombjad laigud haigestunud sea nahalÄgeda punataudi nahavormile ehk dermatiidile on iseloomulikud rombjad nahapinnast kõrgemad punased-lillad laigud, mis ilmuvad 24 tunni jooksul. Ilma ravita on akuutsete haigete suremus kõrge. Hilise tiinuse korral võib tiinus katkeda. [4]
Kroonilise punataudi sümptomid on sageli vähemärgatavad. Polüartriidi tõttu loomad lonkavad, nende kasv on aeglane. Südame sisekesta põletiku ehk endokardiidi tõttu tekivad kolmehõlmsetel klappidel tüüpilised nn lillkapsa vohandid. Südame tabandumisel täheldatakse südames kahinaid, võib esineda äkksuremust. Haiguse krooniline kulg põhjustab arvatavalt suurimat majanduslikku kahju.[5]
Patogenees
Sead nakatuvad suukaudselt, näiteks nakatunuga otsekontakti teel. Ägeda baktereemia tekib 3–18-kuustel sigadel ja ravi puudumisel on suremus suur. [1] Septitseemiale järgneb dermatiidivorm punaste kuni lillade rombjate laikudega. Kroonilise kulu korral esineb sigadel mittemädane polüsünoviit, proliferatiivne polüartriit või endokardiit. Tabandunud liigeste kõhr hävineb, liiges muutub kuivaks ja liikumatuks. Krooniliselt haige loom tuleb hukata.[5]
Diagnoosimine
Sigade punataudi diagnoositakse kliinilise pildi või mikrobioloogilise uuringu leiu alusel. Punataudi tuleb eristada sigade katkust, leptospiroosist, streptokokkoosist, salmonelloosist ja siberi katkust.[4]
Profülaktika
Punataudi vastu vaktsineeritakse vähemalt kaheksa nädala vanuseid kesikuid, kasutades inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiini. Tõhusa humoraalse immuunsuse saavutamiseks revaktsineeritakse põhikarja sigu vähemalt korda aastas. Levinud on põhikarja emiste vaktsineerimine enne igat aretustsüklit ja lihasigade vaktsineerimine enne nuumaperioodi. Kuna haigustekitaja Erysipelothrix rhusiopathiae on looduses laialt levinud ja nakkust levitavad paljud loomad, näib punataudi likvideerimine sigalast võimatu. [3]
Ravi
Punataudi esmasravim on penitsilliin. Ravi kestab 3 ‒ 5 päeva, et vältida haiguse kroonilist kulgu. Haiguspuhangu korral sigalas kasutakse ka hüperimmuunseerumit. Siga saab terveks mõne päevaga. Kroonilise kulu korral, kui esineb liigesepõletik või südameklapi kahjustus, on tervistumine lootusetu ja loom eutaneeritakse. Humaanmeditsiinis kasutatakse peale penitsilliini ka erütromütsiini, tsefalosporiini ja klindamütsiini.[1]
↑ 1,01,11,21,3Songer, J. G. (2005). Veterinary Microbiology: Bacterial and Fungal Agents of Animal Disease (inglise). Philadelphia: Elsevier. Lk 91–94. ISBN0-7216-8717-2.
