Kasutaja:Sepapiret/düsfaagia

Düsfaagia on meditsiiniline termin neelamisraskuste kohta.

Düsfaagia tuleb kreeka keelest (dys `raske`, phagein `sööma, neelama`). Uriko (2008) on viidanud oma artiklis Leopold NA, Kagel MC 1996. aasta tööle, kus autorid väidavad, et düsfaagia on söömisprotsessis esinev häirunud käitumuslike, sensoorsete ja motoorsete tegevuste kompleks. Neelamishäire puhul on tegemist funktsioonihäirega, mis ei esine iseseisvalt, kuid võib kaasneda mitmete haigusseisunditega. Häire esineb toidu liikumisel suust läbi neelu ja söögitoru makku. Neelamishäire võib avalduda igas vanuses inimestel, tekkida äkki või järk-järgult välja kujuneda. Düsfaagiat põhjustavad tihtipeale mao-soolekulgla ülemiste osade lokaalsed kahjustused mehaanilise obstruktsiooni näol. Kuna neelamise koordinatsioon sõltub keele, suu, neelu ja kõri tundlikkusest, V, VII, IX, X ja XII kraniaalnärvi tahtele alluvast ja reflektoorsest motoorsest aktiivsusest, siis düsfaagia neuroloogilised põhjused ongi eelkõige seotud juhteteedeede kahjustusega.

Düsfaagia sümptomid

Sagedasemad sümptomid:

1) köhimine neelamise järel,

2) raskus alustada neelamist,

3) neelamisvalu,

4) toidu kinnijäämine kurku,

5) teatud toitude vältimine,

6) survetunne või valu rindkeres,

7) sagedased kõrvetised,

8) süljevoolus,

9) seletamatu kaalukaotus,

10) korduvad kopsupõletikud,

11) hääle-või kõnemuutus,

12) vedeliku/ toiduosade leke nina kaudu.

Põhjused

Sagedasemad põhjused:

1) ösofagiit ehk söögitorupõletik,

2) refluksist tingitud söögitoru striktuurid (refluksösofagiit),

3) söögitoru divertiikulid (sopistused),

4) söögitoru söövitused,

5) söögitoru motoorikahäired,

6) söögitorusong,

7) kilpnäärme haigused (struuma, türeoidiit),

8) mälumislihaste kahjustused,

9) lõualuude ja keeleluu murrud,

10) glossiit ehk keelepõletik,

11) suu ja suupõhja abstsessid,

12) kurgumandli ja neelupiirkonna abstsessid,

13) tonsilliit ehk kurgumandlipõletik,

14) mehaaniline takistus suus, neelus, söögitorus (võõrkeha),

15) epiglotiit ehk kõripealise põletik,

16) larüngiit ehk kõripõletik,

17) kõritraumad,

18) lülisamba kaelaosa haigused,

19) psühhogeensed põhjused,

20) rauavaegusaneemia,

21) hüpokaltsieemia( kaltsiumi taseme langus organismis).

Neuroloogilised häired:

1) ajutrauma,

2) aju kasvaja,

3) ajuabstsess,

4) meningiit ehk ajukelmepõletik),

5) ajuisheemia,

6) polüneuropaatia ehk piirdenärvisüsteemi haigus,

7) Guillain-Barre sündroom (haigus, kus immuunsüsteem ründab närve väljaspool pea- ja seljaaju),

8) polüskleroos,

9) müasteenia (neuromuskulaarne ehk närvi-lihase haigus),

10 Parkinsoni tõbi,

11) bulbaarparalüüs ( keele-, suulae-, neelu-, kõri-, õla-, kaelalihaste halvatus).

Haruldasemad põhjused:

1) botulism,

2) teetanus,

3) plii mürgistus,

4) suu, kõri kasvajad,

5) sklerodermia ehk kõvanahksus,

6) dermatomüosiit ja polümüosiit(vöötlihaste, silelihaste ja naha süsteemne põletikuline haigus),

7) kiiritusravi järgne seisund,

8) sialadeniit ehk süljenäärmekivid,

9) kaasasündinud söögitoru ahenemised, avanematus,

10) hingetoru ja söögitoruvaheline uuris ehk fistul,

11) huulte ja suulaelõhe,

12) lühike suulagi,

13) keele ja keeleluu arenguhäired.

Klassifikatsioon

Avaldumiskoha järgi jagatakse neelamishäired 3 suurde rühma:

1. oraalse faasi düsfaagia,
2. farüngeaalse faasi düsfaagia,
3. ösofageaalse faasi düsfaagia.

Oraalse faasi düsfaagia on seotud suures osas keelekontrolli kadumisega. Sellest lähtuvalt on patsientidel mälumisraskused ning häired toidu neelu suunas liigutamisega. Kui patsiendil on neelufaasi düsfaagia, siis võib tal olla raskusi väikeste toidupalakeste neelamisega. Esineda võib toidu nasaalne tagasiheide või neelamisel võib toit sattuda hingamisteedesse. Söögitoru faasi düsfaagia puhul liigub toit tagasivooluna söögitorust neelu. Ilmneda võib söögitoru ja hingetoru vaheline ava ning reflukshaigusele iseloomulikud häired. Logopeed ei tegele söögitoru faasi düsfaagiaga.

Diagnostika

Düsfaagiat diagnoositakse anamneesi võtmise käigus ja haige kliinilise uurimisega. Neelamise akineesia ja näonärvi- või bulbaarparalüüs võib põhjustada sülje suurenemist või toidu peetumist suus. Köhimist või lämbumist põhjustab kõri nõrkus, vedelike nasaalne regurgitatsioon viitab pehme suulae nõrkusele. Esmasel hindamisel ehk skriinimisel saab alguse neelamishäire kindlaks tegemine. Skriinimine toimub sümptomite põhiselt: 1) patsiendi või tema lähedaste küsitlused; 2) erisuguse konsistentsiga toidu söömisprotseduuri vaatlused; 3) logopeedi poolt teostatavad neelamistestid; 4) pulssoksümeeria-öksühemoglobiini hulga mõõtmine; 5) tservikaalne auskultatsioon- neelamise ja hingamise koostöö hindamiseks kuulatletakse stekoskoobiga neelamise ja hingamisega seotud helisid kaelal.

Kui esmane uuring ei anna piisavat infot, siis suunatakse patsient instrumentaalsele uuringule, mis põhineb anatoomilis-füsioloogiliste muutuste kindlaks tegemisel pea- ja kaelapiirkonnas. Selle tarbeks teostatakse videofluoroskoopilist ja/või fiiberendoskoopilist neelamisuuringut. Logopeed viib läbi videofluoroskoopilise neelamisuuringu koos radioloogiga ning fiberendoskoopilise neelamisuuringu koos arstiga Logopeedi pädevuses on kontrollida neelamist visuaal-taktiilsel meetodil. Neelamishäiret on keeruline tuvastada vaikse aspiratsiooni puhul, sel juhul osutub diagnostika hädavajalikuks.

Teraapia

Neelamisteraapia vormideks on otsene teraapia, kaudne teraapia, neelamise manöövrid ning kompensatoorsed tehnikad. Otsese neelamisteraapia eesmärgiks on parandada neelamist toidu kasutamise abil. Kaudsel neelamisteraapial toitu ei kasutata. Neelamisteraapias on tarvitusel järgmised neelamismanöövreid:

1. Supraglotilisel neelamisel sulgetakse teadlikult häälepaelad.
2. Super-supraglotilisel neelamisel suurendatakse kõri tõusu ja tahtlikult suletakse sissepääs valehäälepaelte sulgumise teel.
3. Pingutusneelamise eesmärgiks on suurendada keelepära liikumist neelufaasis.
4. Mendelsohni manöövris püütakse suurendada kõritõusu ulatust.
5. Masako manööver. Patsiendi ülesandeks on hoida keel hammaste vahel ja samaaegselt neelatada.
6. Shakeri manöövri sihiks on tugevdada suprahüoidaalseid lihaseid.

Kompensatoorseteks võteteks on asenditeraapia ja sensoorse tundlikkuse suurendamine.

Komplikatsioonid

Paljude neelamishäirete vahetu tagajärg on suur aspiratsioonioht. Sellega kaasneb omakorda suurem pneumooniarisk. Uriko ja Kaasik (2016), viidates Shambureki ja Farrari 1990. aasta tööle, väidavad, kui jätta neelamishäire tähelepanuta, siis tagajärgedeks võivad olla kopsupõletik, alatoitumus, veepuudus, mis omakorda võivad lõppeda letaalselt.

Epidemioloogia

Düsfaagiaga võib olla seotud pseudobulbaarse paralüüsina väljenduva kahepoolse ülemise motoneuroni haigusega. Düsfaagiat võib esile kutsuda tserebellaarsete ja ekstrapüramidaalsete juhteteede kahjustus. Ka perifeerse närvisüsteemi haiguste nagu Guillain´i sündroomi, müasteenia, polümüosiidi ja okulofarüngeaalse düstroofia puhul võib ilmneda düsfaagia. Sel juhul on düsfaagia mittelokaliseeritav ning kahjustus võib asetseda lihasest kuni suurajukooreni. Neelamishäire ehk düsfaagia võib esineda äkki tekkinud neuroloogilise kahjustuse (nt ajuinsuldi) puhul, samuti ka siis, kui on tegemist h iiliva kuluga neuroloogiliste haigustega. 51–57%-l juhtudest ajuinsuldiga patsientidest esineb düsfaagiat. Neelamishäire võib kaasneda järgmiste haiguste või sekkumiste puhul:

1) parkinsoni tõbi

2) sclerosis multiplex,

3) müopaatia,

4) müasteenia,

5) larüngeotoomia,

6) kõripiirkonna kasvajad,

7) tserebraalparalüüs,

8) refluks,

9) Zenkeri divertiikul,

10) polüneuropaatia,

11) Huntingtoni tõbi,

12) ajuinsult.

Neelamishäiret võivad põhjustada järgmised ravimid:

1. NSAIDid,
2. antibiootikumid (doksütsükliin, tetratsükliin, klindamütsiin, trimetoprim-sulfametoksasool),
3. AKE inhibiitorid,
4. alfa-adrenoblokaatorid,
5. antikolinergilised ravimid,
6. antihistamiinikumid.

Düsfaagia võib ilmneda igas vanuses. Pärast 60. eluaastat toimuvad neelamisprotsessides ka normikohased ealised muutused - närimisliigutused võivad olla aeglasemad kuni 6 sekundit, neeluneelamise faas on pikenenud kuni 5 sekundit. Sellest tulenevalt peab düsfaagiat eristama neelamise ealistest muutustest.

Vaata ka

• Afaagia