Kasutaja:Sanderko/Fourier' rida

Fourier' rida (Fourier' ritta arendatud funktsioon) on perioodilise lähtefunktsiooni arendus, mis seab sellele vastavusse erinevate siinus- ja koosinusfunktsioonide summa ehk superpositsiooni.
Fourier' rida on nimetatud prantsuse matemaatiku ja füüsiku Joseph Fourier' auks. Algselt võttis Fourier sellise rea kasutusele, et lahendada soojusvõrrandit. Tänapäeval on Fourier' rida kasutusel paljudes erinevates füüsika valdkondades, näiteks elektroonikas ja signaalitöötluses.

Definitsioon muuda

Funktsiooni   Fourier' ritta arenduseks lõigul   nimetatakse funktsiooni :

 

Kordajad muuda

Arvestades, et Fourier' rida koondub oma lähtefunktsiooniks, peab kehtima   ning kasutades siinus- ja koosinusfunktsioonide ortogonaalsust on võimalik leida kordajad :

 
 
 

Eksponentkuju muuda

Euleri valemi,

 

abil saab Fourier' rea viia eksponent kujule :

 

kusjuures  
Kuna eksponentkuju tuleb otseselt trigonomeetrilisest kujust, siis on kordajate vahel otsene seos[1].

 
 
 
 

Omadused muuda

  • Kui   on paaritu funktsioon,   siis Fourier' rea komponentidest jäävad alles vaid siinuse ees olevad kordajad  
  • Kui   on paaris funktsioon,   siis jäävad alles vaid vabalige   ja koosiinuse ees olev kordaja 
  • Fourier' rida koondub funktsiooniks   kõikides   pidevuse punktides.
  •   katkevuse punktides koondub Fourier' rida suuruseks   kus   ja  

Näide muuda

 
Ruutlaine nelja esimese nullist erineva liikme Fourier' rida.

Olgu meil defineeritud funktsioon   lõigul  

 

Leiame selle funktsiooni Fourier' rea üldkuju. Esiteks paneme tähele, et   on paaritu funktsioon ja seega   Kui kasutame eelpool andtud valemit   arvutamiseks, saame:

 

Definitsioonist lähtudes saab Fourier' rea esitada kujul:

 

Kõrval olevatel graafikutel on kujutatud selle funktsiooni Fourier' ritta arendused. Ülemisel on võetud esimene liige ja järjest liikmeid summeerides on alumisel joonisel näha nelja esimese nullist erineva liikme summast saadud funktsioon  

Viited muuda

<references>