Kasutaja:Sadesan/liivakast
Tesla trafo muuda
Peale 1890. aastat alustas Nikola Tesla eksperimenteerimist elektromanetväljadega lootes luua juhtmevaba elektriülekande. Nikola patenteeris Tesla trafo aastal 1891. Nikola eesmärk oli juhtmevaba elektriülekanne majapidamisse. Tänapäeval kasutatakse Tesla trafot pigem meelelahutuslikul eesmärgil, kuna Nikola ei arendanud sellist süsteemi mis oleks olnud praktiline ja ohutu igaühele kasutamiseks.
Tööpõhimõte [1] muuda
- Vaheldvvooluallikas (AC) mille nimipinge on 230V sagedusel 50Hz (Euroopa elektrivõrk). Pinge muudetakse vastavalt vajadusele kõrgemaks (1000V tekitab kuni 2.5cm pikkuse kaarleegi).
- Võimendatud energia laetakse kondensaatorisse selle täitumisel peaks rakenduma 3.punkt.
- Õhupilu käitub kui automaatse lülitina mis laseb laengu sama ajavahemikuga primaarmähisest sekundaarsesse mähisesse.
- Ülekanne tekib elektromagnetväljas, kuna sekundaar- ja primaarmähis ei ole füüsilises kontaktis. Õhupilu alternatiiviks võib olla ka elektrimootori külge ühendatud ümmargune plaat mille teatud punktides lastakse laeng edasi sekundaarmähisesse. Sellise süsteemis peab jälgima, et mootori põõrded oleksid ühtlased, sest sekundaarmähisesse lastud voolu sageduste hulk on väga oluline.
- Sekundaarmähis laeb toroidi nii kaua, kui primaarmähisest tulnud laeng saab otsa. Selline protsess käib nii kaua kui kondensaator saab pidevalt toidet peale.
- Toroid on toru mis on väänatud sõõriku kujuliseks ja kus tekib omakorda magnetväli ja sobiva pinge korral võime näha juba elektri levikut silmaga õhus olevate elektrit juhtivate molekulide kaudu. Sellist nähtust kutsutakse kaarleegks. Selle asemel võib kasutada ka fooliumist palli mille effektiivsus ei ole nii hea.
- Maandus
Transformaator [2] muuda
Transformaatorid töötavad vahelduvvooluga, kuna seal tekkiv vool on kõikuv ja tänu millele tekib magnetväli. Magnetvälja tugevus sõltub voolutugevusest. Kui me tekitame juhtme ümber magnetvälja, siis tekib juhtmesse induktsioonvool. Seega, kui me paneme sekundaarmähise primaarmähise kõrvale saame me voolu sekundaarmähisesse. Selleks, et saada tugevamat pinget on primaarmähisel vähem keerde, kui sekundaarmähisel. Kui on vaja pinget alandada siis on primaarmähisel rohkem keerde, kui sekundaaril. Kui, aga mõelmad mähised on samade keerdude arvuga jääb vool samaks.
Viited muuda
- ↑ Kelly Dickerson. Staff Writer (inglise) https://www.livescience.com/46745-how-tesla-coil-works.html. Vaadatud 10.07.2014.
{{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend) - ↑ Chris Woodford (inglise) https://www.explainthatstuff.com/transformers.html. Vaadatud 10.03.2018.
{{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend)