Kasutaja:Sadekene/liivakast

Wade–Giles 威妥瑪 (traditsiooniline) 威妥玛 (lihtsustatud)
Tüüp	Latinisatsioon
Looja	Thomas F. Wade ja Herbert A. Giles
Loomise aeg	19. sajand
Keel	Hiina (Mandariini)

Wade–Giles
Traditsiooniline	威翟式拼音
Lihtsustatud	威翟式拼音
Wade–Giles	Wei1 Chai2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wēi-Zhái Shì Pīnyīn
Teine nimetus
Traditsiooniline	威妥瑪拼音
Lihtsustatud	威妥玛拼音
Wade–Giles	Wei1 Tʽo3-ma3 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wēi Tuǒmǎ Pīnyīn
Kolmas nimetus
Traditsiooniline	韋氏拼音
Lihtsustatud	韦氏拼音
Wade–Giles	Wei2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wéi Shì Pīnyīn

Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks. Süsteemi lõi 19. sajandi keskpaigas Thomas Francis Wade, lõpliku kuju andis sellele Herbert Allen Giles oma "Hiina-inglise sõnaraamatus" (1892).

Kuni 19. sajandi lõpuni kasutusel olevad latinisatsioonisüsteemid põhinesid Nankingi murdel, aga Wade–Giles põhines Pekingi murdel. Suurema osa 20. sajandist oli ingliskeelne maailm tuttavam Wade–Gilesi süsteemiga.

Mandri-Hiinas on Wade–Giles suuresti asendatud Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemiga, mis võeti seal ametlikult kasutusele 1958. aastal. Eranditena ei muudetud osasid harjumuspärased nimetusi ning koha- ja isikunimesid. Taiwanil on suurem osa koha- ja isikunimesid ning nimetusi endiselt Wade–Gilesi süsteemis, näiteks Taiwani suuruselt kuues linn on Kaohsiung ja Hiina Vabariigi president on Tsai Ing-wen.

Alghäälikud ja lõpphäälikud

Tabelites on toodud välja:

• hiina keele häälikute kirjeldus Wade–Gilesi süsteemis (paksus/rasvases kirjas);
• vastav IPA – eesti keeles RTF (rahvusvaheline foneetiline tähestik) – foneetiline sümbol (toodud nurksulgudes);
• häälikute kirjeldused Bopomofo ja Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemides, vastavalt lahtri all vasakul ja all paremal.

Alghäälikud

		Bilabiaal (huulhäälik)		Labiodentaal (huulhammashäälik)	Dentaal (hammashäälik)/ Alveolaar (somphäälik)		Retrofleks (retrofleksne häälik)		Alveolo-palataal	Velaar (pehmesuulaehäälik)
		Helitu	Heliline	Helitu	Helitu	Heliline	Helitu	Heliline	Helitu	Helitu
Nasaal (ninahäälik)			m [m] ㄇ m			n [n] ㄋ n
Klusiil (sulghäälik)	Aspireerimata	p [p] ㄅ b			t [t] ㄉ d					k [k] ㄍ g
	Aspireeritud (hõngatud)	pʻ [pʰ] ㄆ p			tʻ [tʰ] ㄊ t					kʻ [kʰ] ㄎ k
Afrikaat	Aspireerimata				ts [ts] ㄗ z		ch [ʈʂ] ㄓ zh		ch [tɕ] ㄐ j
	Aspireeritud (hõngatud)				tsʻ [tsʰ] ㄘ c		chʻ [ʈʂʰ] ㄔ ch		chʻ [tɕʰ] ㄑ q
Frikatiiv (hõõrdhäälik, ahtushäälik)				f [f] ㄈ f	s [s] ㄙ s		sh [ʂ] ㄕ sh		hs [ɕ] ㄒ x	h [x] ㄏ h
Likvida (sulahäälik)						l [l] ㄌ l		j [ɻ~ʐ] ㄖ r

• Enne ŭ-d on Wade–Gilesis häälikute ts, tsʽ ja s asemel kasutuses tz, tzʽ ja ss.

Lõpphäälikud

		Kooda (silbi lõpuosa)
		∅			/i/		/u/		/n/		/ŋ/			/ɻ/
Sisehäälik	∅	ih/ŭ [ɨ] ㄭ -i	ê/o [ɤ] ㄜ e	a [a] ㄚ a	ei [ei] ㄟ ei	ai [ai] ㄞ ai	ou [ou] ㄡ ou	ao [au] ㄠ ao	ên [ən] ㄣ en	an [an] ㄢ an	ung [ʊŋ] ㄨㄥ ong	êng [əŋ] ㄥ eng	ang [aŋ] ㄤ ang	êrh [aɚ̯] ㄦ er
	/j/	i [i] ㄧ i	ieh [je] ㄧㄝ ie	ia [ja] ㄧㄚ ia			iu [jou] ㄧㄡ iu	iao [jau] ㄧㄠ iao	in [in] ㄧㄣ in	ien [jɛn] ㄧㄢ ian	iung [jʊŋ] ㄩㄥ iong	ing [iŋ] ㄧㄥ ing	iang [jaŋ] ㄧㄤ iang
	/w/	u [u] ㄨ u	o/uo [wo] ㄛ/ㄨㄛ o/uo	ua [wa] ㄨㄚ ua	ui/uei [wei] ㄨㄟ ui	uai [wai] ㄨㄞ uai			un [wən] ㄨㄣ un	uan [wan] ㄨㄢ uan			uang [waŋ] ㄨㄤ uang
	/ɥ/	ü [y] ㄩ ü	üeh [ɥe] ㄩㄝ üe						ün [yn] ㄩㄣ ün	üan [ɥɛn] ㄩㄢ üan

• Pärast häälikuid kʽ ja k kirjutatakse Wade–Gilesis -uei; muidu -ui. Seega: kʽ, kuei; aga hui, shui, chʽ.

• Pärast häälikuid kʽ, k ja h kirjutatakse Wade–Gilesis [-ɤ] asemel -o; muidu -ê. Seega: kʽ, ko, ho; aga shê, chʽê. Kui [ɤ] esineb eraldiseisva häälikuna, kirjutatakse olenevalt sinogrammist kas häälikut ê või o.

• Pärast retroflekseid häälikuid kʽ, k, h ja sh kirjutatakse Wade–Gilesis [-wo] asemel -uo; muidu -o. Seega: kʽ, kuo, huo, shuo; aga chʽ.

• Häälikut -ŭ kasutatakse ainult pärast sibilante (sisihäälikuid) tz, tzʽ ja ss. Häälikut -ih kasutatakse pärast (retroflex) häälikuid ch, chʽ, sh, ja j.

Gilesi "Hiina-inglise sõnaraamatus" on kasutusel ka silbid chio, chʽ, hsio, yo; praegu on nende asemel kasutuses chüeh, chʽüeh, hsüeh, yüeh.

Sisehäälikuga algavad silbid

		Kooda (silbi lõpuosa)
		∅			/i/		/u/		/n/		/ŋ/
Sisehäälik	/j/	i/yi [i] ㄧ yi	yeh [je] ㄧㄝ ye	ya [ja] ㄧㄚ ya		yai [jai] ㄧㄞ yai	yu [jou] ㄧㄡ you	yao [jau] ㄧㄠ yao	yin [in] ㄧㄣ yin	yen [jɛn] ㄧㄢ yan	yung [jʊŋ] ㄩㄥ yong	ying [iŋ] ㄧㄥ ying	yang [jaŋ] ㄧㄤ yang
	/w/	wu [u] ㄨ wu	wo [wo] ㄨㄛ wo	wa [wa] ㄨㄚ wa	wei [wei] ㄨㄟ wei	wai [wai] ㄨㄞ wai			wên [wən] ㄨㄣ wen	wan [wan] ㄨㄢ wan		wêng [wəŋ] ㄨㄥ weng	wang [waŋ] ㄨㄤ wang
	/ɥ/	yü [y] ㄩ yu	yüeh [ɥe] ㄩㄝ yue						yün [yn] ㄩㄣ yun	yüan [ɥɛn] ㄩㄢ yuan

• Häälik [i] kirjutatakse Wade–Gilesis olenevalt sinogrammist i või yi.

Välislingid

• https://mandarinspot.com/annotate?phs=wadegiles – lehekülg hiina sinogrammidele häälduse lisamiseks Wade–Giles süsteemis (inglise keeles)
• https://sonaveeb.ee/ds/fon – inglise-eesti foneetikaterminoloogia seletav sõnastik keelealaste terminite mõistmiseks