Kasutaja:Sadekene/liivakast

Wade–Giles

威妥瑪 (traditsiooniline)

威妥玛 (lihtsustatud)
Tüüp Latinisatsioon
Looja Thomas F. Wade ja Herbert A. Giles
Loomise aeg 19. sajand
Keel Hiina (Mandariini)


Wade–Giles
Traditsiooniline 威翟式拼音
Lihtsustatud 威翟式拼音
Wade–Giles Wei1 Chai2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wēi-Zhái Shì Pīnyīn
Teine nimetus
Traditsiooniline 威妥瑪拼音
Lihtsustatud 威妥玛拼音
Wade–Giles Wei1 Tʽo3-ma3 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wēi Tuǒmǎ Pīnyīn
Kolmas nimetus
Traditsiooniline 韋氏拼音
Lihtsustatud 韦氏拼音
Wade–Giles Wei2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wéi Shì Pīnyīn

Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks. Süsteemi lõi 19. sajandi keskpaigas Thomas Francis Wade, lõpliku kuju andis sellele Herbert Allen Giles oma "Hiina-inglise sõnaraamatus" (1892).

Kuni 19. sajandi lõpuni kasutusel olevad latinisatsioonisüsteemid põhinesid Nankingi murdel, aga Wade–Giles põhines Pekingi murdel. Suurema osa 20. sajandist oli ingliskeelne maailm tuttavam Wade–Gilesi süsteemiga.

Mandri-Hiinas on Wade–Giles suuresti asendatud Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemiga, mis võeti seal ametlikult kasutusele 1958. aastal. Eranditena ei muudetud osasid harjumuspärased nimetusi ning koha- ja isikunimesid. Taiwanil on suurem osa koha- ja isikunimesid ning nimetusi endiselt Wade–Gilesi süsteemis, näiteks Taiwani suuruselt kuues linn on Kaohsiung ja Hiina Vabariigi president on Tsai Ing-wen.

Alghäälikud ja lõpphäälikud

muuda

Tabelites on toodud välja:

  • hiina keele häälikute kirjeldus Wade–Gilesi süsteemis (paksus/rasvases kirjas)[1];
  • vastav IPA – eesti keeles RTF (rahvusvaheline foneetiline tähestik) – foneetiline sümbol (toodud nurksulgudes);
  • häälikute kirjeldused Bopomofo ja Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemides, vastavalt lahtri all vasakul ja all paremal.

Alghäälikud

muuda
Bilabiaal (huulhäälik) Labiodentaal (huulhammashäälik) Dentaal (hammashäälik)/ Alveolaar (somphäälik) Retrofleks (retrofleksne häälik) Alveolo-palataal Velaar (pehmesuulaehäälik)
Helitu Heliline Helitu Helitu Heliline Helitu Heliline Helitu Helitu
Nasaal (ninahäälik) m [m]
ㄇ m
n [n]
ㄋ n
Klusiil (sulghäälik) Aspireerimata p [p]
ㄅ b
t [t]
ㄉ d
k [k]
ㄍ g
Aspireeritud (hõngatud) pʻ [pʰ]
ㄆ p
tʻ [tʰ]
ㄊ t
kʻ [kʰ]
ㄎ k
Afrikaat Aspireerimata ts [ts]
ㄗ z
ch [ʈʂ]
ㄓ zh
ch [tɕ]
ㄐ j
Aspireeritud (hõngatud) tsʻ [tsʰ]
ㄘ c
chʻ [ʈʂʰ]
ㄔ ch
chʻ [tɕʰ]
ㄑ q
Frikatiiv (hõõrdhäälik, ahtushäälik) f [f]
ㄈ f
s [s]
ㄙ s
sh [ʂ]
ㄕ sh
hs [ɕ]
ㄒ x
h [x]
ㄏ h
Likvida (sulahäälik) l [l]
ㄌ l
j [ɻ~ʐ]
ㄖ r
  • Enne ŭ-d on Wade–Gilesis häälikute ts, tsʽ ja s asemel kasutuses tz, tzʽ ja ss.

Lõpphäälikud

muuda
Kooda (silbi lõpuosa)
/i/ /u/ /n/ /ŋ/ /ɻ/
Sisehäälik ih/ŭ
[ɨ]
  -i
ê/o
[ɤ]
ㄜ e
a
[a]
ㄚ a
ei
[ei]
ㄟ ei
ai
[ai]
ㄞ ai
ou
[ou]
ㄡ ou
ao
[au]
ㄠ ao
ên
[ən]
ㄣ en
an
[an]
ㄢ an
ung
[ʊŋ]
ㄨㄥ ong
êng
[əŋ]
ㄥ eng
ang
[aŋ]
ㄤ ang
êrh
[aɚ̯]
ㄦ er
/j/ i
[i]
ㄧ i
ieh
[je]
ㄧㄝ ie
ia
[ja]
ㄧㄚ ia
iu
[jou]
ㄧㄡ iu
iao
[jau]
ㄧㄠ iao
in
[in]
ㄧㄣ in
ien
[jɛn]
ㄧㄢ ian
iung
[jʊŋ]
ㄩㄥ iong
ing
[iŋ]
ㄧㄥ ing
iang
[jaŋ]
ㄧㄤ iang
/w/ u
[u]
ㄨ u
o/uo
[wo]
ㄛ/ㄨㄛ o/uo
ua
[wa]
ㄨㄚ ua
ui/uei
[wei]
ㄨㄟ ui
uai
[wai]
ㄨㄞ uai
un
[wən]
ㄨㄣ un
uan
[wan]
ㄨㄢ uan
uang
[waŋ]
ㄨㄤ uang
/ɥ/ ü
[y]
ㄩ ü
üeh
[ɥe]
ㄩㄝ üe
ün
[yn]
ㄩㄣ ün
üan
[ɥɛn]
ㄩㄢ üan
  • Pärast häälikuid ja k kirjutatakse Wade–Gilesis -uei; muidu -ui. Seega: , kuei; aga hui, shui, chʽ.
  • Pärast häälikuid , k ja h kirjutatakse Wade–Gilesis [-ɤ] asemel -o; muidu -ê. Seega: , ko, ho; aga shê, chʽê. Kui [ɤ] esineb eraldiseisva häälikuna, kirjutatakse olenevalt sinogrammist kas häälikut ê või o.
  • Pärast retroflekseid häälikuid , k, h ja sh kirjutatakse Wade–Gilesis [-wo] asemel -uo; muidu -o. Seega: , kuo, huo, shuo; aga chʽ.
  • Häälikut kasutatakse ainult pärast sibilante (sisihäälikuid) tz, tzʽ ja ss. Häälikut -ih kasutatakse pärast (retroflex) häälikuid ch, chʽ, sh, ja j.

Gilesi "Hiina-inglise sõnaraamatus" on kasutusel ka silbid chio, chʽ, hsio, yo; praegu on nende asemel kasutuses chüeh, chʽüeh, hsüeh, yüeh.

Sisehäälikuga algavad silbid

muuda
Kooda (silbi lõpuosa)
/i/ /u/ /n/ /ŋ/
Sisehäälik /j/ i/yi
[i]
ㄧ yi
yeh
[je]
ㄧㄝ ye
ya
[ja]
ㄧㄚ ya
yai
[jai]
ㄧㄞ yai
yu
[jou]
ㄧㄡ you
yao
[jau]
ㄧㄠ yao
yin
[in]
ㄧㄣ yin
yen
[jɛn]
ㄧㄢ yan
yung
[jʊŋ]
ㄩㄥ yong
ying
[iŋ]
ㄧㄥ ying
yang
[jaŋ]
ㄧㄤ yang
/w/ wu
[u]
ㄨ wu
wo
[wo]
ㄨㄛ wo
wa
[wa]
ㄨㄚ wa
wei
[wei]
ㄨㄟ wei
wai
[wai]
ㄨㄞ wai
wên
[wən]
ㄨㄣ wen
wan
[wan]
ㄨㄢ wan
wêng
[wəŋ]
ㄨㄥ weng
wang
[waŋ]
ㄨㄤ wang
/ɥ/
[y]
ㄩ yu
yüeh
[ɥe]
ㄩㄝ yue
yün
[yn]
ㄩㄣ yun
yüan
[ɥɛn]
ㄩㄢ yuan
  • Häälik [i] kirjutatakse Wade–Gilesis olenevalt sinogrammist i või yi.

Viited

muuda
  1. Giles, Herbert A. (1892). A Chinese-English Dictionary. London, Shanghai, Hongkong, Yokohama, Singapore: Kelly and Walsh.

Välislingid

muuda