PyhaInka
CAM (raaltootmine) muuda
CAM (Computer-aided manufacturing ehk arvutipõhine tootmine) on rakendustehnoloogia, mis kasutab erinevaid arvutitarkvarasid ning masinaid, hõlbustamaks masinate tootmisprotsesse, neid automatiseerides.[1] Selleks teisendatakse vajalike toodete/kujutiste joonised koodiks, mis võimaldab arvutil otse suhelda masinaga ning selle abil vajalikku toodete valmistamist muuta automaatseks, mis teeb toote vajalikku suuruse ja kujuga, seda odavalt ja kiirelt võrreldes käsitsi freesides või treides. [2]
Ajalugu muuda
CAM hakati arendama 50ndate alguses, kui 1949 aastal, Massachusettsi Tehnoloogia Intstituudis (MIT), tehti ettepanek arendada esimene arvjuhtimisega masin (CNC, Computer Numerical Machines). Esimest masinat demonstreeriti kolme aasta pärast, peale ettepaneku esitamist. Alates sellest demonstratsioonist muutus CAMi ja CNC arendamine lihtsamaks, mugavaks ning paindlikumaks . [1] CAM arenes välja sellel ajal kasutatavast arvutisüsteemidest, mis hõlmas kodeeritud juhiste kasutamist perforeeritud paberlintidel ja võimaldas juhtida lihtsaid tootmisfunktsioone. Arvutipõhine tootmine on selle idee loogiline laiendus, kuna see võimaldab kogu tootmisfunktsioonide komplekti samaaegselt juhtida.[3]
CAMi tarkvarad muuda
[4]Suuremad tarkvara tootjad:
| Firma: | Tarkvara: |
| ALMA | AlmaCAM |
| CADEXX | CAD Exchanger |
| Camtek | PEPS |
| Celeritive | VoluMill |
| Cimatron | CimatronE |
| Mastercam | MasterCAM |
| Dassault Systemes | CATIA |
| Delcam | PowerMILL |
| FeatureCAM | |
| Delfit Spline Systems | DeskProto |
| DP Technology | ESPRIT |
| ERCII | e-NC |
| EXAPT | EXAPT |
| FastCAM | FastCAM |
| Geometric Technologies Inc. | CAM Works |
| Gerber Technology | Paragon |
| CutWorks | |
| Gibbs and Associates | GibbsCAM |
| GO2cam International | GO2dental |
| GO2proto | |
| GO2cam | |
| Intelitek | SpectraCAM Turning |
| SpectraCAM Milling | |
| Kubotek Corporation | Machinist |
| LAB | SUM3D |
| BAMBOO | |
| DRILLMATRIX | |
| RHINONC | |
| Lectra | Vector |
| GraphicPilot | |
| MachineWorks Ltd. | MachineWorks |
| Manusoft Technologies Pte Ltd | IMOLD |
| MasterShip Software | Mastership |
| MecSoft Corporation | VisualCAD/CAM |
| RhinoCAM | |
| Metalcam, S.L. | Ficus Visualcam |
| AC CAM Easy | |
| AC Drill | |
| Fikusworks | |
| Metalix CAD/CAM | cncKad |
| Metamation | MetaCAM |
| MicroTech StellaData AB | CamModul |
| CamModul3D | |
| TrigFix-32 | |
| Missler Software | TopSolid´Cam |
| MMTechnologies | MachineWorks |
| Module Works | 5AxCore |
| MTC Software, A Hypertherm Brand | ProNest |
| TurboNest | |
| Design2fab | |
| GeoPoint | |
| OPEN MIND Technologies AG | hyperMILL |
| Opitex | 3D Suite |
| Nesting | |
| CutPlan | |
| OPUS Entwicklungs- und Vertriebs GmbH | OPUS |
| Planit | Edgecam |
| Alphacam | |
| Plataine | NESTER |
| Polytropon | PolyPatern Maker |
| PolyPattern AutoMarker | |
| QARM Pty Ltd | OneCNC |
| Schott Systeme GmbH | Pictures by PC |
| Sescoi | WorkNC |
| WorkNC Dental | |
| Siemens PLM Software (Formerly UGS Corp, Unigraphics Solutions) | NX |
| SmartCAMcnc | Production Milling |
| Advanced Milling | |
| FreeForm Machining | |
| Production Turning | |
| Advanced Turning | |
| Advanced Wire EDM | |
| Advanced Fabrication | |
| SoliCAM | SolidCAM |
| InventorCAM | |
| SolutionWare Corporation | GeoPath |
| MazaCAM | |
| PowerCAM | |
| Sprut Technology | SprutCAM |
| SharpCAM Ltd | SharpCAM |
| Surfware | SurfCAM |
| Softek | RTM |
| Tebis | Tebis |
| Technos | Astra R-Nesting |
| Astra S-Nesting | |
| Top Systems | T-FLEX CAM |
| Ucamco | UCAM |
| Integr8tor | |
| Vero Italia | VISI-Series |
| machining STRATEGIST | |
| PEPS-Series |
Protsess muuda
CAM tavaliselt viitab arvprogrammilise tarkvara kasutamisele saamaks detailseid instruktsioone CNC tööpinkide ja masinate tööriistade juhtimiseks tootmises. CAM kasutab arvutiprogrammi, mis võimaldab teha plaan tööriistade mõõtmetele, valmistada ette mudel, kodeerida arvjuhtimisprogramm masinale, teha masina tööriista simulatsioon või järeltöötlus.[5]
Parameetrid muuda
Optimaalne kiirus ja ettenihe puurimiseks sõltuvad töödeldava eseme materjalist, tööriista materjalist, augu sügavusest, puuri disainist, tolerantsist ja jahutusvedelikust(või viisist). Tööriistal peaks olema piisavalt hambaid et tagada segamatu kontaks töödeldava tükiga, kuid piisavalt vähe, et lõigatud laastude eemaldamine ei oleks häiritud.[6]
Kuna tööriista teekond on ette määratud programmis ette antud nullpunkti järgi,siis tuleb enne freesima hakkamist tooriku mõõdud sisse mõõta ning anda masinale nullpunkt, mis kattub programmeerimisel antud nullpunktiga.[7]
Eeltöötlus muuda
Protsess mis hakkab toorikuga. Toorik lõigatakse enam-vähem lõpptulemuse kujusse. Freesides on tulemuseks toorikult offset kõrguse eemaldamine ehk annab meile lõpp-produkti kõige kõrgema pinna.
Vahetöötlus muuda
See protsess annab umbkaudse kuju mudelile ning lõikab etteantud offsetiga mudelist. Jäetakse väike kogus lisamaterjali, et lõpptöötlusel saaks teha täpse lõikuse.[8]
Parim tööriista eluea saavutamiseks on väike spindli pöörlemiskiirus ning mõõdukas ettenihe. Kiire spindli pöörlemiskiirus ning keskmine ettenihe annavad parima tulemuse pinnatöötlusel. Kui ettenihe on liiga väike, siis tulemuseks on hõõrdumine, mitte lõikamine ning see vähendab radikaalselt tööriista eluiga. Kui spindli pöörlemiskiirus on väike ja ettenihe liiga suur, siis sa lõhud tööriista.
Lõpptöötlus muuda
Selles protsessis tehakse väga ühtlased ja täpsed lõikused, et saada lõpp-produkt. Ettenihe on väiksem ning spindlikiirus suurem, et saada täpsem tulemus.[8]
Probleemsed kohad muuda
CAMi tegemisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et freesimisel ei ole võimalik lõigata teravaid sisenurki. Kõik nurgad peavad olema ümarad. Kui programmeerimisel on jäetud teravad nurgad, põhjustab see tööriista teekonna muutumist järsult, mis põhjustab hetkelise paigaloleku, mis omakorda takistab laastude eemaldamist ning tööriista jahutamist. Kui ei taheta nurka muuta ümaraks, tuleb CAMi tehes muuta ära tööriista kiirus nurgas.[9]
Jahutusvedelik muuda
Jahutusvedeliku kasutamisel on tegelikkuses mitmeid põhjuseid. Lisaks tööriista jahutamisele eemaldatakse jahutusvedelikuga laastu ning see toimib ka määrdeainena.
Kõige olulisem ülesanne jahutusvedelikul on laastude eemaldamine. Üleliigsed laastud lõhuvad tööriista. Kui tekib liigne kuumus, siis laastud võivad keevituda tööriista külge ning tulemuseks on kasutamatu tööriist. Jahutusvedeliku puudumisel kasutatakse ka õhuga laastude eemaldamist.
Määrdeaine aitab lõigata probleemivabamalt ning toodab vähem kuumust. Väga oluline on ka see, et määrimine vähendab ka üleliigse serva tekkimist.
Jahutamine. Temperatuur on oluline faktor mis mõjutab tööriista eluiga. Vähene kuumus on hea, sest see pehmendab töödeldavat materjali, tehes lõikamise kergemaks. Liiga suur kuumus aga pehmendab ka tööriista.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kevin Stith. "History of Computer Aided Manufacturing".
- ↑ techopedia. "What Is Computer Aided Manufacturing(CAM)?".
- ↑ Digital School. "Applications of Computer Aided Manufacturing".
- ↑ Digital School. "List of CAx companies".
- ↑ "Computer-Aided Manufacturing (CAM)".
- ↑ Frank Kreith (1998). The CNC Handbook of Mechanical Engineering. CRC Press.
- ↑ Winston A. Knight,Geoffrey Boothroyd (2005). Fundamentals of Metal Machining and Machine Tools.
- ↑ 8,0 8,1 "Feeds and Speeds Tutorial for CNC" (PDF).
- ↑ "High Speed Machining, Trochoidal Milling, and HSM Speeds and Feeds".