Tsensuur on kontroll mõtete väljendamise üle, see on avaliku informatsiooni ja arvamuste sisu, vormi ning levitamise üle ning seda kontrolli ja järelevalvet teostav mehhanism. Sõnavabadus on inimese põhivabadus. muuda

Homne ilm muuda

Missugune ülesanne jääb mõtlemisele filosoofia lõpul veel varuks? Mõtlemine, mis ei ole metafüüsiline ega teaduslik. Tuleb kindlaks määrata, mis puutub mõtlemisse, mis on mõtlemise tarvis veel vaieldav, tüliküsimus

Varsti jõulud käes muuda

Keskajale mõeldes, mõtlevad paljud vägivallale, vaesusele, vaimsele pimedusele, usufanatismi- ja tuleriitadele. Uurimused näitavad, et just sel ajal rahvaarv suurenes. 90% inimestest elas maal, sellest hoolimata oli oluline osa ka linnadel. Suurimaks linnaks oli kahtlemata Pariis, aga ka Naapoli, Milaano, Veneetsia (Itaalias), Köln (Saksa), London (Inglise). On väidetud, et keskmine eluiga oli 30 aastat, kus jääb mulje, et vane-maks ei elatud. Suur oli küll lastesuremus. Levinud oli kujutelm, et kodud olid täis väikesi lapsi, kuid see ei olnud kaugeltki nii.. Paljudele seostub keskaeg “musta surmaga”, mille ohvrite arvuga samuti liialdatakse. Katk oli kahtlemata dramaatiline, kuid kaugemas perspektiivis mõjutasid nälg , ikaldus, alatoitlus rohkem rahvastiku olukorda. Euroopa kliima halvenemine – külmad, vihmad, tõi kaasa suurt näljahäda. Väljend “meie igapäevast leiba” ei olnud mitte fraas vaid see oli tõepoolest igapäevaseks toiduks kogu Euroopas. Toiduga oli tihedalt seotu ka palgad ja hinnad. On näiteks toodud, et Pariisi müürsepad said päevase teenistuse eest osta 13-18,5 kg nisu, mis ei olnud sugugi väga väike. Tööpäeva pikkus olenes päikesest, keskmiselt 11-13 tundi. Tööpäevade arvu määrasid ära kiriklikud pühad, mil tööd ei tehtud. Au sees oli naiste seisund, mida tõestab, et kanti ema nime. Trubaduurid ülistasid abielunaisi. Feodaalses abielus polnud eriti emotsionaalseid sidemeid. Abielu oli vaid järglaste sigitamiseks ja suguvõsa jätkamiseks. Armastust võis ette tulla ainult abieluväliselt. Sündsa poeesia kõrval tuli ka hoopis teine zanr – fabliood, rahvanaljandite näol. Keskajal peeti väga tähtsaks, et sai naerda kõige toredamate asjade üle, mida teati. Naerdi preestri, rüütli üle, millega pid muidugi ka ettevaatlik olema. Naisi kujutati selles zanris peamiselt truudusetute abikaasadena, kes olid kavalad ja leidsid alati “nõkse” kuidas meestele “ära teha”. Samuti olid ka mehed valelikud ja liiderdajad. See näitas, et sugude vahel valitseb küllalt suur võrdsus. Üheks menukamaks teoseks oli “Roosiromaan”, mis tekitas juba keskajal elavat diskusiooni naispõlguse osas. Ometi mõistetakse seal  hukka meessovinismi. Abielu ideaaliks peetakse mehe ja naise sõprust ning võrdsust. Mehi manitsetakse, et nad ei oleks suguühte ajal egoistid vaid kohandaksid ennast naiste järgi, et mõlemad saavutaksid orgasmi. Teose lõpus pole roos enam noore naise sümbol vaid naise suguorgani sümbol.

Laidre,Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12