Kasutaja:Khobogh/liivakast
Glossa Ordinaria (ka Glossa Magna või Accusiana[1]; eesti keeles Harilik Gloss) on Bologna juristi Accursiuse poolt koostatud keskaegne Rooma ja hilisema tsiviilõiguse glosside kogumik, millest kujunes õigusalase hariduse alus esmalt Bolognas ja lõpuks kogu Euroopas.[2]
--German-_Das_b-uch_des_kaiserlichen_Lehenrecht._-_Lower_cover_(IB6739).jpg)
Accursiuse poolt koostatud Glossa Ordinaria sisaldas 10 400 viidet tema eelkäijate tööle. Kokku sisaldas Glossa ordinaria 96 940 tekstile tehtud märget, mis olid sedavõrd ulatuslikud, et raamistasid teksti igal lehel.[3]
Antud töö päästis vahepeal unustusehõlma vajuva Rooma õiguse nüüdisaegse maailma jaoks, mis ei oleks ilma Digestideta selline maailm nagu meie seda tunneme. Accursiuse töö oli eriti hinnatud, kuna varasemate autoritega võrreldes püstitas ta ise ja pakkus vastuseid erinevatele vastuolulistele küsimustele. Tema eesmärk oli seaduse tõlgendamisel vastuolude vältimine.[2]
Glossa ordinaria sai õigusõppes sisuliselt ainsaks Rooma õiguse raamatuks, mille kallal tulevased juristid töötasid ning ka kohtutes oli see seadusega võrdses staatuses. Kaasaegne kõnekäänd kõlas: „Quidquid non agnoscit glossa nec agnoscit curia" ("Mida ei tunnista gloss, seda ei tunnista ka kohus").[1]
Glossa ordinaria on 12. sajandi Rooma õiguse taassünni põhjuseks, mis muutis Itaalia üldisemalt ja eriti Bologna keskaegse õigushariduse südameks.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Charles Sumner Lobingier „Revival of Roman Law“, 5 Cornell L.Q. 430 (1919-1920), pp 430-439) Hein Online. Kasutatud 19.04.2019.
- ↑ 2,0 2,1 C. Kleinhenz (editor). Medieval Italy: an encyclopedia. Volume 1, sv Accursius, lk 2-3. Kasutatud 17.04.2019.
- ↑ 3,0 3,1 C. Kleinhenz. sv Glossa Ordinaria: Civil Law, lk 436. Kasutatud 17.04.2019.