Kasutaja:Kairikib/liivakast
Kohtusüsteem muuda
3. juulil 1992. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel taastati kolmeastmeline kohtusüsteem.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.[1] Õigust mõistavad kohtus kohtunikud, kes on määratud oma ametisse eluaegsena ja nad on oma tegevuses sõltumatud.[2]
Põhiseaduse § 15 lause 1 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.[1] Üldine kohtusse pöördumise õigus on nii põhiõigus, kui ka üks õigusriigi keskne põhimõte. Antud õigusest tulenevalt on riigil kohustus tagada kodanikule aus ja erapooletu kohtumenetlus.
Maakohus muuda
Põhiseaduse § 149 ütleb, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.[1] Eestis on maakohtuid neli ja nad arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtutes asuvad ka kinnistusosakond (Tartu Maakohtus), registriosakond (Tartu Maakohtus) ja maksekäsuosakond (Pärnu Maakohtus).[3]
Tsiviilkohtumenetluse eesmärk on lahendada eraõigussuhetest tekkinud vaidlusi ja selleks tuleb esitada isikul, kelle õigusi on rikutud, hagiavaldus kohtusse. Tsiviilkohtumenetluses esitavad pooled ise asjaolud, põhjendavad oma nõuet, valivad tõendid, millega lükkavad ümber vastaspoole väited.[4]
Kriminaalasja lahendamiseks kohtus on uurimisasutus ja prokuratuur eelnevalt kohustatud läbi viima kriminaalmenetluse, mille käigus selgitatakse välja kuriteo asjaolud. Kriminaalasjas on kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.[5]
Väärteoasja lahendamiseks kohtus on kohtuväline menetleja kohustatud eelnevalt läbi viima väärteomenetluse, kus selgitatakse välja väärteo asjaolud. Peale väärteomenetluse läbiviimist saadetakse asi kohtusse, kus kohtumenetluse pooled on menetlusalune isik (ja tema kaitsja) ning kohtuväline menetleja.[6]
Halduskohus muuda
Haldusasju menetlevad Tallinna ja Tartu Halduskohus.[7] Halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid õigusi riigi õigusvastase tegevuse eest. Halduskohus selgitab välja olulised asjaolud, vajadusel kogub selleks tõendeid ja tagab olulistes küsimustes menetlusosalistel võimaluse põhjendada oma seisukohti. Halduskohtud hindavad riigi tegevuse õiguspärasust avalik-õiguslikes suhetes.[8]
Ringkonnakohus muuda
Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas ja Tartus ning seal vaadatakse läbi esimese astme kohtulahendeid.[7]
Riigikohus muuda
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus ja see asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi kohtulahendeid ja on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa kohtunikku. Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi.[7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.
- ↑ R. Narits; U. Lõhmus. Põhiseaduse § 147 kommentaar, komm 2. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura 2017.
- ↑ J. Sootak. Õigus igaühele. Kirjastus: Juura OÜ, 2017, lk 121.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik1. – RT I, 20.06.2020, 5.
- ↑ Kriminaalmenetluse seadustik1. – RT I, 06.05.2020, 14.
- ↑ Väärteomenetluse seadustik. – RT I, 06.05.2020, 49
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Kohtute seadus. – RT I, 20.06.2020, 2.
- ↑ Halduskohtumenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 54.