Kasutaja:Bellejajeva/Brasiilia põllumajandus

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses

Põllumaa hõlmab umbep pool Brasiilia pindalast 32.5% , sellest 8.5% on haritav maa ja 23.2% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,8% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 61.2% Brasiiliast.6.3% maast on mäestikud ja kõrbed.

Brasiilis on riik Lõuna-Ameerikas.Brasiilia põhjaosa tasane pinnamood, seal hõlmab Amazonase madalik. Lõunaosa on mägine pinnamood. Seal on olemas ka kõrgemad mäed, mis esinevad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed.  Nii pool oa om mäestikud ja pool on tasandikud.

Brasiilia kliimavöötmes on troopikavööde (keskosas), ekvatoriaalnvööde (Loode- ja põhjaosas) ja lähisekvatoriaalvööde (ja lõunas lähistropikaline ka).

Aastaajati niiske mets ja puisrohtla (Savann, kampo, ljaano ja nõrendik).

Taimekasvatus

Kõige rohkem Brasiilias (2012 a) kasvatatakse suhkruroo ( 721,1 mln t),  maisi (71,1mln t), sojaoa (65,9mln t), maniok (23,1mln t), apelsiinid (18,0 mln t), riisi (11,6mln t), banaani (6,9mln t), nisu (4,4mln t), tomatid (3,9mln t), kartuli (3,7mln t), tee,coffee (3,0mln t), juurvilju (2,9mln t), kokoos (2,9mln t), aedoa (2,8mln t), ananassi (2,5mln t).

Loomakasvatus

Loomade arv seisuga 2012. aasta FAO andmetel: veised (211,3 mln t), sead (38,8 mln t), lambad (16,8 mln t), kitsed (8,6 mln t), hobused (5,4 mln t), pühvlid (1,3 mln t), muulid (1,2 mln t), eeslid (902,7 tuh t).

• 
  Veis

Toiduainetööstus

Brasiilias toodetakse odra õlu suhkruid (40,2 mln t),melassisid(15,2 mln t), sojaõli (6,9 mln t).

Nii, 2012 aasta jooksul Brasiilis toodeti kanamuna (2,1 mln t), muude lindude munad (160 tuh t), mett ( 33,6 tuh t), veiseliha (9,4 mln t), kanaliha (11,6 mln t), pardiliha (7,8 tuh t), kitseliha (29,5 tuh t), sealiha (3,5 mln t), küülikuliha (1,6 tuh t), lambaliha (85 tuh t), kalkuniliha (510 tuh t), lehmapiima (32,3mln t), kitsepiima (150 tuh t), villi (12 tuh t) ja või (93,3 tuh t), juustu (42,0 tuh t), searasva (428,8 tuh t), rasvata piima (2,2 mln t), rasva (552,5 tuh t). .

Kaubandus

See riik (2011 aastal) importeeris nisu, linnast, nisujahu ja maisi ja eksporteeris sojauba, suhkrut ja sojakokke.