Kasutaja:Arist Pirgu/liivakast

See on kasutaja Arist Pirgu liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Eha – Mai Graf

Algus

Sünd 23. märtsil 1946, surn 25. aprillil 2011.

Haridus

Õppis Saku algkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis (hiljem Tallinna Inglise Kolledž). Õppis 1966-1971 Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat (ajakirjandust), eriprogrammi alusel lisaks sotsioloogiat.

Töökäik

Töötas TRÜ sotsioloogia laboratooriumis (algul üliõpilasena, ülikooli lõpetamise järel sinna suunatuna), ENSV Autotranspordi ja Maanteede ministeeriumi arvutuskeskuses, jalatsitööstuse Kommunaar TTO (töö teadusliku organiseerimise) laboris ja aastatel 1987-2007 sotsioloogina Pirgu Arenduskeskuses. Omavalitsusliku demokraatliku juhtimiskorralduse alaste üldrahvalike teadmiste ja praktiliste kogemuste puudumise tõttu keskendus Pirgu Arenduskeskuses ühes Maarja Pauliga ühiskonna ametliku korralduse teooria ja metoodika uurimisele ja väljakujundamisele.

Publikatsioone

Ilmunud raamatud:

Üldsotsioloogia (kaasautor M. Paul. Tallinn, Pirgu Arenduskeskus, 1997. 320 lk. ISBN 9985-60-288-9)
Ametlik korraldus kui ühiskonna sotsiaalne külg. Rakenduslikult kasutatav sotsioloogiateooria (Tallinn, Pirgu Arenduskeskus, 2000. 27 lk. ISBN 9985-60-988-3)
Ohjeldamata korruptsioon Eestis – paratamatus või tahtlik poliitika? Mida näitab EV korruptsioonivastase seaduse analüüs (kaasautor M. Paul. Tallinn, Pirgu Arenduskeskus, 2000. 193 lk. ISBN 9985-60-916-6)
Sotsioloogia teaduslikkusest. Vastus küsimusele, miks riigijuhtimiskorralduse demokraatlikkuse konkreetne analüüs on mõttekam kui selle postmodernistlik tõlgendamine (Tallinn, 2011. 171 lk. ISBN 978-9949-21-651-2).

Avaldanud üleriiklikus ja kohalikus ajakirjanduses arvukalt artikleid taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodava ühiskonnakorralduse viltuminekutest, selle põhjustest ja nende vältimise võimalustest ühiskonnaelu ametliku korralduse teadliku korrastamise abil.

Valik artikleid:

Demokraatliku riigi halduskorraldus. (Kaasautorid M. Paul, A. Ristkok.) Maaleht, 14. nov. 1991. ISSN 1406-2984.
Kuidas ISE elada: Demokraatia asemel säilitatakse sotsialismi. Halduskorraldus ei lähtu Eesti vajadustest. (Kaasautor M. Paul.) Maaleht, 31. okt. 1991. ISSN 1406-2984.
Turumajandus ei asenda riigijuhtimist. (Kaasautor M. Paul.) Maaleht, 12. Dets. 1991. ISSN 1406-2984.
Seadused ei tohiks olla nagu loodusõnnetused. (Kaasautor J. Laaniste.) Rahva Hääl, 10. okt. 1991.
Partei juhtimisel kapitalismi võidule. (Kaasautor M. Paul.) Õhtuleht, 24. nov. 1992. ISSN 1406-1236.
Põhiseadus ei taga demokraatiat. (Kaasautor A. Ristkok.) Postimees, 6. jaan. 1992.
Seadus valmib seaduse pärast. (Kaasautorid M. Paul, A. Ristkok.) Rahva Hääl, 22. juuni, 1993.
Vajame omavalitsust, mitte isevalitsust. (Kaasautorid M. Paul, A. Ristkok.) Maaleht, 20. mai, 1993. ISSN 1406-2984.
Kes on omanik, kui omanikuks on riik? (Kaasautor M. Paul.) Eesti Sõnumid, 19. sept. 1994.
Formaaljuriidiline õigusemõistmine viib õigusetuseni. (Kaasautor M. Paul.) Postimees, 10. apr. 1997.
Majandusreformidega loodi alus korruptsioonile. (Kaasautor M. Paul.) Eesti Sõnumid, 2. märts, 1995.
Riigikogu ei piira korruptsiooni 1, 2. (Kaasautor M. Paul.), Maaleht, 3. juuni, 1999 ja 10. juuni 1999. ISSN 1406-2984.
Põhiseaduse tõlgendamine. (Kaasautor M. Paul.) Postimees 26. mai, 2000.
Poliitikud, sõltumata parteilisest kuuluvusest, on korruptsioonivõimaluste ahendamise vastu. Marika Seppiuse intervjuu. Lääne-Harju Ekspress, 18. nov. 2000.
Parteiline diktatuur. (Kaasautor A. Ristkok.) Postimees, 12. juuni, 2002.
Valimiskampaaniatest ja poliitilisest vastutusest. Lääne-Harju Ekspress, 15. okt. 2005.
Aet Annist. Mädaõunad ühise vastu. Sirp, 25. jaan. 2008. [Korruptsiooni tekkimisest ja leviku võimalikkusest ühiskonnas ning Eha-Mai Grafi ja Maarja Pauli uurimusest "Ohjeldamata korruptsioon - paratamatus või tahtlik poliitika?"]

Liikmesus

E.-M. Graf oli Eesti Rooma Klubi liige.

Isiklikku

E.-M. Grafi vend Mati Graf on eesti ajaloolane, TÜ emeriitprofessor.