Kasutaja:AndreVak/Manjaro linux

Manjaro Linux on avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon, mis on arendatud Arch Linuxi operatsioonisüsteemi harust. Erinevalt teistest Arch Linuxil põhinevatest operatsioonisüsteemidest on Manjarot ehitatud silmas pidades kasutajasõbralikkust ja tavakasutajale arvuti kasutamise lihtsustamist. Manjaro Linuxil on olemas ka graafiline rakenduste haldusprogramm, mis sarnaneb nt. Androidi playstore'ile, Ubuntu software center'ile ja Windows 10-ne App Store'ile.


Ametlikud versioonid muuda

Nagu enamus Linuxi distributsioone, toetab ka Manjaro Linux erinevaid töölaua graafilisi kasutajaliideseid. Manjaro arendustiim tarnib ametlikult kolme erinevat töölauakeskkonda. Nendeks töölauakeskkondadeks on[1]:

Kommuuni arendajate töö käigus on valminud ka teisi töölauakeskkondi, mida ametlikud versioonid ei toeta - Budgie, Cinnamon, Deepin jt.

Platvormid muuda

Võrreldes Debian linuxi platvormiga on Manjaro vähem ühilduv erinevate protsessori arhitektuuridega. Manjaro arendustiim on keskendunud ainult x86_64 tüüpi protsessoritele[1].

Rakendused muuda

Erinevalt teistest linuxi distributsioonidest, ei kasuta Manjaro tarkvara pakketide jaoks eraldiseisvaid tarkvaraarhhiive. Selle asemel on kõik tarkvarapaketid ühes suures repositooriumis, mida haldab Manjaro arenduskommuun. See annab eelise uute tarkvara komponentide installimisel, sest erinevalt Debianil põhinevatest linuxi distributsioonidest, ei tule ennem lisada süsteemi uusi repositooriumeid, kust tarkvara otsida. Miinustena võiks välja tuua, et Manjarol on palju vähem erinevaid installitavaid rakendusi kui Debiani distributsioonidel, kuna kasutuses pole privaatseid tarkvara repositooriume.

Stabiilsus muuda

Võrreldes teiste Linuxitega on Manjaro üldiselt ebastabiilsem. See tuleneb arendusprotsessi iseärasustest. Pikkaajaliste versioonide asemel käib Manjaro arendusprotsess järjepidevate väljaannete alusel[2]. Selle tulemusena pole kõik paketid nii korralikult testitud nagu need on näiteks Ubuntu distributsiooni erinevate väljalasete puhul. Kasutajale võib see tuua ootamatuid probleeme nagu Internetti ligipääsu puudumine või rakenduste mitte käivitumine. Lisaks on kasutatud tarkvarapaketid Manjaros kõige uuemad, näitena jooksevad Ubuntu peal 4 aasta vanused paketid, kus Manjarol on kasutuses sama aasta sees väljatulnud paketid, mille ühilduvus teiste pakettide ja alusplatvormiga pole kindel.

Tuum muuda

Hetke seisuga kasutab Manjaro tuumana Linuxi kerneli 4.19.26 versiooni[3].

Populaarsus muuda

DistroWatch andmetel oli 2019 aasta lõpus Manjaro Linux nende saidil 2. kohal, võttes arvesse kui palju inimesi käisid nende saidil seda igapäevaselt uurimas[4]. Nende saidi pingerea alusel olid esimesed viis jälgitavamat distributsiooni MX Linux, Manjaro, Mint, Debian ja Ubuntu. Tarkvara arendajate ja arvutihuviliste ringis pakub Manjaro kõmuainet, sest toetab uusimaid tarkvara ja linuxi kernelite versioone. Arvutimängurite jaoks on Manjaro tähtsal kohal, sest suudab juba paljude mängude puhul neid jooksutada sama lihtsalt ja kiiresti kui Windowsi peal[5]. Seda võimaldab Manjaro ühilduvus uuemate videokaardi draiveritega tänu uuematele kasutusel olevatele Linuxi tuuma versioonidele.

Paigaldamine muuda

Manjarot on võimalik proovida ka ilma paigaldamiseta. Selle jaoks saab seda jooksutada kas Virtuaalmasina peal või otse käivitatava Manjaro mälupulga pealt oma arvuti peal. Manjaro installeerimisprotsess võimaldab Manjarot installida teise operatsioonisüsteemi kõrvale, kaotamata seal olevaid andmeid. Installika saab tasuta tõmmata Manjaro kodulehelt ja selle kõrvetamiseks USB-pulgale saab kasutada Rufus tarkvara[6].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Manjaro". Manjaro Linuxi koduleht.
  2. "Versioonide väljaandmine".
  3. "Manjaro vs Ubuntu".
  4. "DistroWatch". Vaadatud 29.01.2020.
  5. "Mänguritele". Vaadatud 29.01.2020.
  6. "Paigaldamine". Vaadatud 29.01.2020.

Välislingid muuda

Arvo Mägi Manjaro tutvustus