Kasutaja:193.40.25.251/liivakast

Ricotta. Ricotta on Itaaliast pärit https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak https://et.wikipedia.org/wiki/Juust, mis on valmistatud lamba, lehma,kitse ja pühvli piimast https://et.wikipedia.org/wiki/Piim. Nagu teised vadakujuustud, on see valmistatud koaguleerinud valkudest, mis sisaldavad https://et.wikipedia.org/wiki/Albumiin ja globuliini. Rahvusvahelises piimatoodete jaotuses kuulub ricotta värskete, valmitamata vadakujuustude perre. Ricotta valmistamine Juustuvalmistamise esimeses etapis eraldatakse piimast või rõõsast koorest valkude kalgendumise tagajärjel vadak. Ricotta valku saab kui vadak saab esialgu täiendava fermentatsiooni teel happeliseks muutuda (lastes sellel seista 12-24 tundi toatemperatuuril). Seejärel kuumutatakse happeline vadaku keemistemperatuuri lähedale. Madala https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikeksponent ja kõrge temperatuuri kombinatsioon denatureerib valgu ja põhjustab selle sadestumise, moodustades peene kohupiima. Kalgendunud juustumassi kasutab juustumeister kodujuustu või näiteks mozzarella tegemiseks, vadakust aga sünnib ricotta. Viimane on kodujuustust mõnevõrra kuivem, pehmema teraga ja kergelt magusa maitsega. Kuna ricottale lisatakse hiljem piimarasvu, võib tema rasvasisaldus olla küllaltki kõrge. Ajalugu Ricotta - kaudses tõlkes tähendab see ‘ülekuumutatud’. Juba ammustel aegadel oli Itaalias juustude valmistamine väga arenenud ning vadakut tekkis palju. Teadaolevalt juhtus esimene vadaku valmistamine kogemata, kui tuli idee kergelt hapnenud vadakut veel kord kuumutada. Happeline keskkond ja temperatuur soodustasid vadakuvalkude sadenemist. Saadud valgumass tuli vaid kokku koguda ja nõrutada ning esmane ricotta oligi sündinud. Algul valmistati Itaalias ricotta’t peamiselt lambapiima vadakust, hiljem lisandusid ülejäänud. Ricotta tootmine ulatub https://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg. Värsked hapendatud koaguleeritud juustud oli valmistatud keramilistest piimaboilerites täispiimast. Need oli disainitud nii, et kuumal temperatuuril piima keetes ennetasi ülekeetmist. Hiljem hakkasid juustumeistrid kasutama uut retsepti, mis põhines vadakul, mida kasutatakse ka tänapäeval. Tänagi on ricotta ülipopulaarne Vahemere maade köögis, kuid valmistatakse edukalt ka Eestis ning poest võib osta nii klassikalist ricotta’t kui ka ricotta-kohupiima, -pastat, -kreemi magusalt, magedalt või õrnsoolasel kujul. LAAGERDUV RICOTTA Värsket ricottat võib edasi töödelda et saada variante, millel on palju pikem säilivusaeg. Need tootmismeetodid koosnevad soolamisest, küpsetamisest, suitsetamisest ja edasi käärimisest Ricotta salata on pressitud,soolatud,kuivatatud, laagerdunud. See on piimjasvalge ja tahke ning kasutatakse riivimiseks või voolimiseks Ricotta infornata valmistamiseks pannakse suur kodus pehmet riccotat ahju, kuni tekib õrn pruun koorik. Toode on populaarne Sardiinias ja Sitsiilias Ricotta affumicata - tootmiseks pannakse suur kogus pehmet ricottat suitsuahju, kuni tekib hall koorik. Lõpuks omandab hariliku puidu lõhna, tavaliselt tamme või kastanipuu. Friuli linnas kasutatakse pöögipuitu, lisades kadakamarju ja maitsetaimi. Ricotta forte - valmistatakse lehma, kitse või lambapiima Ricota.Need laagerduvad kuni aasta. Lisatakse soola. Lõpp tulemusena on pehme, pruun kreemjas mass,millel on väga terav ja pikantne maitse.