Karl Sitska
Karl Sitska (ka Karl Sitzka ja Carl Sitzka; 23. september/6. oktoober 1863 Tali (Saarde kihelkond) – 1. detsember/14. detsember 1912 Pöide) oli eesti vaimulik.
Õppis kohalikus vallakoolis, Halliste kihelkonnakoolis, Pärnu gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis aastatel 1887–1894. Ordineeriti 2. juunil 1896 õpetajaks.
Oli aastatel 1896–1901 Helme- ja Taagepera koguduse adjunktõpetaja. 1901. aastal kandideeris ta Pöide koguduse õpetajaks koos Harald Hornbergi ja Aleksander Siegfriediga.[1] Teenis aastatel 1902–1912 Pöide Maarja kogudust ja Saaremaa Jaani kogudust[2][3].
Maetud Pöide kalmistule.
Viited
muudaKirjandus
muuda- Carl Sitzka. Hieronimus Sawonarola. Tartu: Kristlik rahwakirjanduse agentur, 1901.
- Carl Sitzka. Wichern. Kuressaare: Kuresaare Nädalaleht, 1905
- Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega. 3. trükk. Toimetanud M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. Tallinn, 1912 (kaasautor)
Välislingid
muuda- Karl Sitska Eesti biograafilises andmebaasis ISIK