Kanepi kirikuaed

Kanepi kirikuaed on kirikuaed Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.

Kanepi kirikuaed 2023. aasta suvel. Näha on Vabadussõja mälestussammas (vasakul) ja II maailmasõja matmispaik (paremal).

Kirikuaed on olnud kasutusel kalmistuna arvatavasti alates 1674. aastast, kui rajati Kanepi esimene puukirik, mis tõenäoliselt asus praegusest kirikust pisut ida pool. 1737. aastal ehitati uus puukirik praeguse kivikiriku kohale ehk siis vanast kirikust pisut lääne pool. Matmine kirikuaeda lõpetati üldiselt millalgi pärast 1772. aastat ning edaspidi maeti kihelkonna surnud vanale kalmistule, pärast 1847. aastat ka uuele kalmistule. Kaevetöödel kas 2002 või 2004. aastal satuti praegusest kirikust idas vundamendile, mis võib olla vana kiriku või kirikuaia osa.

Kirikuaias üldiselt pole hauatähiseid. Arvatavasti muutus aia välisilme uue kiriku ehitamise käigus 1804-1810 ning pärast põlengut kiriku taastamise käigus 1831-1938. Ka aia uus piirdemüür ehitati 1838. aastal. Kirikuaeda maeti seega umbes 100 aasta jooksul, kuid maetud inimeste üldarv ei ole teada. Praegu (jaanuaris 2015) on see üldiselt hooldatud.

Mälestis

Kanepi kirikuaed on 1999. aastast riiklik ehitismälestis. Selle alal asub mälestisena veel kirikuaia piirdemüür, kirik, II maailmasõja matmispaik ja Vabadussõja mälestussammas.

Vaata ka

• Kanepi kirik
• Kanepi vana kalmistu
• Kanepi Vabadussõja mälestussammas
• Kanepi II maailmasõja matmispaik

Kirjandus

• "Kanepi". - Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Tartu 1926. Lk 194
• Enn Esko. "Varbuse, Kanepi, Valgjärve". Maalehe Raamat. Tallinn 2005. Lk 61

Välislingid

• Kanepi kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris
• Kultuurimälestis nr 23679 "Kanepi kirikuaia piirdemüür"
• Kultuurimälestis nr 23677 "Kanepi kirik"
• Kultuurimälestis nr 27143 "Vabadussõja mälestussammas"
• Kultuurimälestis nr 4187 "II maailmasõjas hukkunute ühishaud"