Kaasnemismäärus

Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat.

  • Kalle mängib koos Pillega peitust.
  • Tiiu käis poodides ilma sõbrannata.

Täpsemalt näitab kaasnemismäärus

  • kellega või millega koos midagi tehakse või ollakse
  • olendit, eset või nähtust, kelleta või milleta midagi tehakse või ollakse.

Eesti keel muuda

Kaasnemismäärusena esinevad käändsõnad kaasaütlevas või ilmaütlevas käändes ja käändsõnad ühes kaassõnadega, mis vastavad küsimustele kellega? millega? kelleta? milleta?.[1]

  • Vaenlane oli jõudnud nii ligidale, et Kalmar võis ta maha võtta sapöörilabidaga.
  • Esmaspäeva hommikul pidi Reili ühes emaga mandrile tagasi sõitma.

Väga sageli esinevad kaasnemismäärusena käändsõnad kaasaütlevas käändes ja märgivad olendit, kelle osavõtul midagi tehakse või kuskil ollakse.[2]

  • Jõudsime Veikoga Saarjärvele enne suvepäevade algust.

Kaasnemismäärus kaasaütlevas käändes võib väljendada ka eset, mida kaasas kantakse, viiakse jne.[2]

  • Paar tundi hiljem astus Margus oma suure kotiga autost välja.

Kaasnemismäärus võib väljendada elusat olendit, eluta eset, samuti abstraktset mõistet.

  • Lipniku jaoks elustusid valusad mälestused koos sügisese spliiniga.

Viited muuda

  1. K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132-133
  2. 2,0 2,1 K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132