Kaamelikasvatus

Kaamelikasvatus on oluline majandus- ja loomakasvatusharu, mis tegeleb kaamelite kasvatamise ja kasutamisega stepivööndis ja kõrbes.

Kaameli ajalugu

Camelus bactrianus (kaksküürkaamel) Lääne-Mongoolias

Kaameli eellane, kes elas üle 40 miljoni aasta tagasi, on pärit Põhja-Ameerikast, sest just sealt on leitud fossiile kaamelite eellastest. Need varajased kaamelid olid eri suurusega, kõige väiksem oli küülikusuurune ja kõige suurem 4,5 meetrit kõrge.

Jõudis kätte aeg, kus osa Põhja-Ameerika kaameleid rändas Lõuna-Ameerikasse ning osa loodesse ehk tänapäeva mõistes Alaskasse. Kahe miljoni aasta eest rändasid põhjasuunalised loomad Aasiasse üle iidse maismaasilla, mis eksisteeris Ameerika ja Aasia mandri vahel, seal kujunes neist järk-järgult baktrian ehk kaksküürkaamel (Camelus bactrianus).

Camelus dromedarius (üksküürkaamel) Araabia Ühendemiraatides

Araabia kaamel ehk üksküürkaamel ehk dromedar (Camelus dromedarius) ilmus välja alles veidi üle 6000 aasta tagasi. Ta kodustati umbes 3000.–2000. aastatel e.m.a. Baktrian kodustati umbes 4000. a. e.m.a. Kesk-Aasia steppides. Enamik tänapäeva 13 miljonist kodustatud dromedarist ja umbes 97 kodustatud tõust on Indias ja Aafrika Sarvel. Ligikaudu miljon kodustatud baktriani kaamelit asub Lähis-Idast kuni Hiina ja Mongooliani. Enamik kaksküürkaameleid elab Gobi kõrbes.

Ulukkaksküürkaamel (Camelus ferus), kes elutseb Gobi kõrbealadel, on kantud IUCNi punases nimestikus ohustatud liikide hulka. Tema väljasuremise põhjuseks on oaaside hõlvamine (joogivee leidmine raskendatud), küttimine, kaua kestvad põuad ja segunemine kaksküürkaamelitega.

Kõige rohkem kaameleid kasvatatakse Aafrikas, kus nende koguarv ulatub 8,5 miljoni loomani.

Kaameli iseloomustus

Kaamelid on ühed maailma suuremad imetajad, kes elavad keskmiselt 40–50-aastaseks. Kaaluvad umbes 400–725 kilogrammi ja nende keskmine pikkus on 1,7–2 meetrit. Jäsemed on kohastunud kõndima liival, lumel ja ka kõval pinnasel. Paksendid rinnal ja põlvedel toetavad kaameli tasakaalu lamamisel.

Emased kaamelid saavad suguküpseks 3-aastaselt ja isased 6-aastaselt, emaslooma tiinus kestab 15 kuud, kuid see sõltub suuresti vee ja toidu kättesaadavusest. Pojad elavad koos emaga kuni kaheaastaseks saamiseni ning seejärel liiguvad emast kaugemale, kuni saavutavad suguküpsuse ja leiavad paarilise. Hiljem elavad kaamelid umbes 20 loomast koosnevates rühmades.

Kaamelid on harjunud elama kuivas ja külmas, samuti niiskes ja kuumas piirkonnas, näiteks paljud kodustatud kaamelid elavad taludes ja rantšodes ning neid kasutatakse liikumisvahendina. Neid on lihtne pidada, sest toidu suhtes on nad vähenõudlikud. Kaamelid toituvad aasta läbi värskest rohust. Ebasoodsal perioodil söödetakse neid heinaga. Suvel joodetakse neid kaks korda ja talvel üks kord päevas. Nad söövad põhimõtteliselt kõiki taimi ja puutükke ning võivad päevas kulutada söömisele ja söögiotsingutele 8–12 tundi. Küll aga vajavad kaamelid palju soola, kuna see aitab neil säilitada kehas vett ja õiget temperatuuri.

Kaamelid suudavad juua kolme minutiga 200 liitrit vett ja säilitavad seda oma küürus.

Põllumajandussaadused

Kaamelipiim

Kaamelipiimal on inimese tervisele kasulikke omadusi, näiteks parandab see immuunsussüsteemi, stimuleerib vereringet, hoiab ära südamehaigusi, kiirendab kasvu ja arengut ning vähendab allergilisi reaktsioone. Seetõttu on kaamelipiim ka kasulikum kui lehmapiim. Uuringud on näidanud, et kaamelipiima igapäevane tarbimine aitab stabiliseerida veresuhkru taset, vähendades samal ajal diabeetikutel insuliini taset. Kaamelipiim sobib hästi ka laktoositalumatutele.

Päevas võivad kaamelid toota 6–8 liitrit piima, piimatoodang oleneb nende söötmis- ja pidamistingimustest. Kaamelit lüpstakse enamasti üks kord päevas, sest nende piimatoodang ei ole nii kiire nagu lehmadel.

Kaamelipiima tarbimine on keskkonnasõbralik, sest keskkonda ei satu kuigi palju metaani. Uuringute tulemusena on selle tarvitamisel peamine risk nakatuda patogeensete bakteritega, kuna tihtipeale juuakse seda pastöriseerimata kujul.

Kaameliliha

Esimesed viited kaamelilihale ulatuvad piibliaegadesse. Moosese seadused keelasid süüa kaameliliha, kaamelipiima võidi aga juua. Kaameliliha on olnud sajandeid nomaadide traditsiooniline toit. Rändhõimud tegid sellega vahetuskaupa. Seega levis kaameliliha mitmele poole. Vanas Roomas ja Pärsias peeti kaameliliha delikatessiks. Laialt on kaameliliha levinud Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias.

Kaameliliha peetakse kasulikumaks kui teiste loomade liha, sest see on väikese rasvasisaldusega, väga toitev ning sel on raviv toime kopsupõletiku ja hingamisteede haiguste vastu.

Toiteväärtuse ja maitse poolest ei jää kaameliliha alla veiselihale. Kõige väärtuslikum on noore hästi toidetud isendi rümp. Täiskasvanud ja vana kaameli liha on sitke, mis teeb toiduvalmistamise tülikaks.

Kaamelivill

Kaksküürkaamelitelt saadakse villa, mida kasutatakse tekstiili tootmiseks. Üksküürkaamelite villa tekstiili tootmiseks kasutada ei saa, kuna see on väga karm, lühike ja väikese tugevusega. Peamisteks kaamelivilla ostjateks on Mongoolia, Iraan, Afganistan, Venemaa, Tiibet ja Austraalia.

Varakevadel, mil on karvaajamise aeg (6–8 nädalat), eraldub kaamelil karv kõigepealt kaela piirkonnast, seejärel lakast ning kõige lõpuks ülejäänud kehalt. Kaamel annab aastas 2,5–4,0 kg villa. Vill eraldub kiutupsudena.

Kaamel annab segavilla, mis jaguneb alusvillaks ja pealisvillaks. Pealisvill eraldatakse alusvillast kammimise teel. Alusvill on peenuselt sama nagu meriinovill. Alusvilla pikkus on 30–150 mm, läbimõõt 10–30 μm. Värvus võib olla helepruunist kuni tumepruunini. Alusvill on siidja läikega. Pealisvilla pikkus on 300–400 mm ja ümbermõõt 80–120 μm. Pealisvilla värvus võib olla liivkollasest kuni helepruunini. Pealisvill on tuhmim, tugevam ja pulstub kergemini.

Kui alusvill on pealisvillast eraldatud, siis vill pestakse, sellega eemaldatakse mustus ja praht. Sorteeritud ja pestud villale tehakse uus kammimine, et eemaldada naharakud, kõõm ja taimsed jäänused.

Kaamelivillal on väga head omadused temperatuuri hoidmiseks: kaitseb looma külmades tingimustes ja jahutab keha kõrbetingimustes. Kiud, mis on saadud kaameli villast, koguvad soojust, aga jäävad kaalult samaks. Samasugused omadused on ka villast valminud kangal. Vastupidavuselt sarnaneb kaamelivill kitsevillaga, tugevuselt aga lambavillaga.

Kaameli alusvillast valmistatakse kudumeid ning kostüümi- ja mantliriiet. Samuti sobib alusvill ravipesu valmistamiseks. Pealisvillast valmistatakse tehnilisi tooteid: köied, rihmad, telgiriided ja vilt. Valmistatakse ka vaipu, pleede ja vihmakindlat mantliriiet.