Küprose Türgi Föderatiivne Riik
Küprose Türgi Föderatiivne Riik (türgi keeles Kıbrıs Türk Federe Devleti) oli hilisema Põhja-Küprose Türgi Vabariigi territooriumil asunud riik. Aastal 1975 välja kuulutatud ja aastani 1983 eksisteerinud riiki rahvusvaheline üldsus ei tunnustanud. Riigile järgnes Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mida on ametlikult tunnustanud vaid Türgi Vabariik.
|
Küprose Türgi Föderatiivne Riik 1975–1983 | |||||||
 Küprose saar. Küprose Türgi Föderatiivse Riigi territoorium on näidatud punasega | |||||||
| Valitsusvorm | Föderatiivne vabariik | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| President | Rauf Denktaş | ||||||
| Pealinn | Põhja-Nikosia | ||||||
| Pindala |
3355 km² (1975-1983) | ||||||
| |||||||
| Rahaühik | Türgi liir | ||||||
| Hümn | "İstiklâl Marşı" | ||||||
| |||||||
Ajalugu muuda
1974. aasta 25.–26. detsembrini külastas Küprost ÜRO peasekretär Kurt Waldheim ja nõudis, et saare kahe kogukonna vahel alustataks kahepoolseid läbirääkimisi. Pärast seda, kui 1967. aasta 28. detsembril oli kuulutatud välja Küprose Türgi Autonoomne Administratsioon, käivitas Küprose Türgi kogukond 1975. aasta 13. veebruaril hoopis ühepoolselt arengute järgmise etapi. Selleks oli Küprose Türgi Föderatiivse Riigi väljakuulutamine Küprose Türgi Autonoomse Administratsiooni assambleel administratsiooni eesistuja Rauf Denktaşe poolt.[1]
Küprose Türgi Föderatiivne Riik kuulutati välja kui esimene samm tulevase föderatiivse Küprose Türgi riigi loomisel. Ent sellele olid vastu nii Küprose Vabariik, ÜRO kui ka rahvusvaheline üldsus. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis väljendati küll kahetsust riigi väljakuulutamise üle, kuid dokumendis ei käsitletud seda iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise ja lahku löömise katsena.[2] Küprose Türgi juhid eesotsas Rauf Denktaşega lootsid, et Küprose kreeklased hakkavad neid võrdseks osapooleks pidama, ja jätkasid enda föderatiivse riigi väljakuulutamise teed. Üleminek "administratsioonist" riigiks võimaldas Küprose türklastel oma põhiseadus kirja panna.
Põhja-Küprose 1976. aasta üldvalimistel sai Denktaşe juhitud Riikliku Ühtsuse Partei 53,7% häältest ja Riiginõukogus enamuse. Riiginõukogu jätkas seejärel arutelusid ja põhiseaduse koostamist. Kõik poliitilised parteid nõustusid probleemi föderatiivse lahendusega koos Türgi poolse jätkuva julgeoleku tagamisega. Debatid keskendusid ideoloogilistele, ühiskondlikele ja majanduslikele alustele. Seejuures toetasid opositsioonis olevad parteid Vabariiklik Türgi Partei ja Ühiskondlik Vabastuspartei parlamentaarset süsteemi ning kritiseerisid põhiseaduse mustandit seoses presidendile antava võimuga.[3]
Pärast kaheksat aastat nurjunud läbirääkimisi Küprose kreeklaste ja türklaste kogukondade vahel kuulutas saare põhjaosa 1983. aasta 15. novembril välja iseseisvuse, võttes oma riigi nimeks Põhja-Küprose Türgi Vabariik.
Majandus muuda
Aastal 1978 oli Küprose Türgi Föderatiivse Riigi impordi suuruseks 2 067 457 000 Türgi liiri ja ekspordi suuruseks 758 453 000 liiri. Aastal 1980 olid need näitajad vastavalt 7 086 008 000 liiri ja 3 345 262 000 liiri.[4]
Viited muuda
- ↑ Cyprus History: 1975 Turkish Federated State of Cyprus (TFSC).
- ↑ Safty, Adel. "The Cyprus Question: Diplomacy and International Law", lk 180. iUniverse, 2011. ISBN 9781450261524.
- ↑ Isachenko, Daria. "The Making of Informal States: Statebuilding in Northern Cyprus and Transdniestria", lk 44-45. Palgrave Macmillan, 2012. ISBN 9780230392076.
- ↑ Türgi Küprose Kaubandus- ja Tööstusministeerium. "Kıbrıs Türk Federe Devleti 1982 yılı İthalât ve İhracat İstatistikleri" (1982. aasta statistika Küprose Türgi Föderatiivse Riigi impordi ekspordi ja impordi kohta).
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Turkish Federated State of Cyprus seisuga 16.04.2019.