Kübler-Rossi mudel
Kübler-Rossi mudel identifitseerib leinaprotsessi viis etappi (šokk ja eitamine, viha, tingimine, depressioon ja leppimine), mille läbivad surmavalt haiged patsiendid ja nende lähedased. Need sama 5 leina etappi elavad üle inimesed peale lähedase kaotust, olgu selleks siis surm või mõni muu põhjus, miks inimest või siis lemmiklooma, töökohta, varandus jms inimese elus enam ei ole. Leina etappidest teadlik olemine aitab inimesel enda ja teiste leinajate emotsioonidega paremini toime tulla ja olukorda mõista.
Mudelit kirjeldas Šveitsi-Ameerika psühhiaater Elisabeth Kübler-Ross esimest korda oma 1969. aastal ilmunud raamatus "Surmast ja suremisest" ("On Death and Dying"). Inspiratsiooni mudeli loomiseks sai ta oma tööst ning raamatu kirjutamiseks intervjueeris ta sadu surmahaigeid patsiente.[1]
Ehkki Kübler-Rossi mudel on üldiselt heaks kiidetud, on selle teaduslik tõestus siiski kaheldav ning erinevad uuringud ei ole mudeli valiidsust kinnitanud.
Leina etapid muuda
Leinaprotsessi etapid on tuntud akronüümina DABDA[2](Denial, Anger, Bargaing, Depression and Acceptance) ja sisaldavad järgmisi emotsionaalseid seisundeid:
- Eitamine – tavaliselt esmane reaktsioon, mil kannataja kujutleb tegelikku olukorda ekslikult ja endale meelepärases reaalsuses.
- Viha – isik tajub, et eitamine ei saa enam jätkuda ja tekib frustratsioon, mida väljendatakse oma lähedaste suhtes. Levinud mõtted selles etapis on: "Miks mina? See ei ole õiglane! "; " Kuidas see minuga juhtus? "; "Kes on süüdi? ";" Miks Jumal laseb sellel juhtuda?"
- Tingimine – haigel on lootus, et leina põhjust on võimalik vältida või vähendada ja eluiga mingil viisil pikendada. Väiksema trauma korral püütakse välja kaubelda kompromissi.
- Depressioon – "Olen väga kurb, milleks vaevuda üldse midagi tegema?"; "Ma suren peagi, mis tähtsust on kõigel?"; "Igatsen oma armsate järele, milleks jätkata?" Neljandas staadiumis muutub isik kurvameelseks, sest tajub suremise paratamatust. Ta tõmbub endasse, on vaikne, keeldub külastajatest ja veedab palju aega mornina ning leinameeleolus.
- Leppimine – "See on OK"; "Ma ei suuda võidelda ja võin pigem end ette valmistada." Viimases etapis võtavad inimesed surma ja paratamatuse omaks. Sellele etapile on iseloomulik rahulik retrospektiivne enesevaatlus ja emotsionaalne stabiilsus.
Elisabeth Kübler-Ross märkis, et viieastmeline mudel ei kirjelda kõiki leinaga kaasnevaid emotsioone; viis etappi võivad esineda ka teistsuguses järjekorras ning mitte kõik surijad ei läbi kõiki viit etappi. Alles hiljem laiendati Kübler-Rossi mudelit ka muudele isiklikele kaotustele – nt töökoha kaotus; võõrutus; abielulahutus või lähisuhte lõpp; hülgamine; kroonilised haigused.
Viited muuda
- ↑ Broom, Sarah M. (Aug 30, 2004). "Milestones". TIME.
- ↑ Santrock, J.W. (2007). A Topical Approach to Life-Span Development. New York:McGraw-Hill. ISBN 0-07-338264-7
Kirjandus muuda
- Kübler-Ross, E. (1969) On Death and Dying, Routledge, ISBN 0-415-04015-9
- Kübler-Ross, E. (2005) On Grief and Grieving: Finding the Meaning of Grief Through the Five Stages of Loss, Simon & Schuster Ltd, ISBN 0-7432-6344-8