Kõrgmäestik

Kõrgmäestik on mäestiku tüüp kõrgusega üle 2500–3000 meetri. Kõrgmäestikele on iseloomulik järskude nõlvade ja sügavate orgudega liigestatud pinnamood. Neis esinevad jäätumisel tekkinud pinnavormid (ruhiorud, kaared, otsamoreenid jms) ning igikeltsa mõjul tekkinud pinnavormid.[1]

Maailma kõrgeim mäestik Himaalaja kuulub kõrgmäestike hulka

Suurimad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Alpid, Kaukasus, Tjan-Šan, Pamiir, Altai, Kaljumäestik, Andid, Karakorum, Hindukuš.[1]

Enamasti on kõrgmäestike teke seotud Alpi kurrutusega umbes 20 miljonit aastat tagasi.

Suurte kõrguste tõttu on kõrgmäestikes palju mägiliustikke.

ViitedRedigeeri