Kõrgõzstani 2020. aasta rahutused

Kõrgõzstani 2020. aasta meeleavaldused on Kirgiisi lähiajalooline rahutus, mille jooksul avaldasid meelt opositsioonilised jõud oktoobris toimunud valimistulemuste vastu. Meeleavaldused olid edukad, Džeenbekov tulirelvi rahva vastu kasutada ei käskinud, vaid astus rahutuste tulemusel tagasi, valimistulemused kuulutati kehtetuks ning opositsioonilised jõud said võimule.

Meeleavalduse toimumine

Meeleavaldused puhkesid pärast 4. oktoobril peetud üldvalimisi, mis andsid võidu võimumeelsetele parteidele, kuid jätsid opositsioonierakonnad parlamendist välja. Kõrgõzstani märulipolitsei kasutas 5. oktoobril pealinnas Biškekis opositsiooniliste meeleavaldajate laialiajamiseks veekahurit, šokigranaate ja pisargaasi, viga sai vähemalt 120 inimest.

Kui 5. oktoobri õhtul suutsid võimud protestid laiali ajada, siis samal öösel kogunesid meeleavaldajad uuesti Biškeki keskväljakule ja tungisid sealsesse Valgesse Majja, kus asuvad presidendi administratsioon ja parlament. Meeleavaldajad vabastasid Kõrgõzstani ekspeaministri Sapar Isakovi, kes oli saadetud 18 aastaks vangi korruptsiooni eest. Uurimisisolaatorist vabastati ka endine parlamendiliige Ravšan Jeenbekov. Kõrgõzstani pealinnas Biškekis pandi ööl vastu 6. oktoobrit põlema parlamendihoone, kus asuvad ka presidendi ametiruumid. Protestijad vallutasid valitsushoone, vanglast vabastati Almazbek Atambajev ja tema kaasvõitlejad, kes olid Džeenbekovi ajal süüdi mõistetud.

Ülestõusu saatis edu: lisaks valitsushoonetele võtsid meeleavaldajad oma kontrolli alla veel mitu olulist võimuasutust, näiteks Biškeki linnavalitsuse hoone. Keskvalimiskomisjon tunnistas valimistulemused kehtetuks. Džeenbekov astus presidendiametist tagasi. Presidendi kohuseid asus täitma samuti vanglast vabastatud ja peaministriks nimetatud Sadõr Žaparov.