Kâmpôt
Kâmpôt on linn Kambodža lõunaosas Teuk Chhou jõe põhjakaldal, Kâmpôti provintsi keskus.
| Kâmpôt | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
| Elanikke | 42 053 (2022) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 10° 36′ N, 104° 10′ E | ||
  | |||
Kâmpôt on pealinna Phnom Penhi ja Sihanoukville'iga ühendatud riikliku maantee ja raudtee kaudu.
19. sajandini oli linn riigi peamine sadam, 1950. aastatest võttis selle rolli üle Sihanoukville, kuhu ehitati süvasadam. Transpordi sõlmpunkti aegadest on linna elama jäänud suur hiinlaste kogukond. Arhitektuuriliselt domineerivadki linnapildis hiinlaste ühekorruselised majad, khmeeri vaiadel majad ja Prantsuse koloniaalajast pärit hooned (nn Prantsuse kvartal).
Linna ümbruses kasvatatakse peamiselt riisi, banaani, kookospalmi ja harilikku durianipuud. Mägisemad alad on kaetud tiheda metsaga (sealhulgas on esindatud väärispuud: dalbergia ja tiikpuu). Samuti toodetakse seal soola. Kâmpôt on kuulus ka pipratootmise poolest.
Kâmpôt on populaarne sihtkoht nii kohalikele nädalavahetuse veetmiseks kui ka turistidele. Linna juurest saab alguse Bokori rahvuspark koos koloniaalajast pärit varemetega Bokori mäel, samuti on läheduses rannikulinn Kêb ja Teuk Chhou loomaaed.
Vietnami sõja ja Kambodža kodusõja ajal 26. veebruarist kuni 2. aprillini 1974 võitlesid Kâmpôti juures kontrolli pärast linnas Kambodža valitsuse väed ja punased khmeerid. Kâmpôti lahing lõppes valitsusvastaste võiduga. Mõlemad pooled kandsid lahingus raskeid kannatusi.