Jutumärgid on paaris kirjavahemärgid, mida kasutatakse otsese kõne, tsitaadi või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis.

Jutumärkidel on mitu tüpograafilist kuju. 1993. aastal ilmunud "Eesti keele grammatika" II köite osas "Kiri" esitatakse kuus võimalikku jutumärgikuju: [„ ”], [„ “], [” ”], [” “], [« »], [» «]. Neist esimest kasutas 2006. aastal avaldatud Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS). 2013. aastal avaldatud ÕS aga loobus sellest tavast saksapärase [„ “] kasuks, mis on eesti keeles kõige traditsioonilisemad ja mida samas toetavad ka infotehnoloogia reeglid.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Keeleviki". keeleabi.eki.ee. Vaadatud 16. märtsil 2024.

Välislingid

muuda