Justus von Liebig
Justus von Liebig (12. mai 1803 – 18. aprill 1873) oli saksa teadlane, kes andis suure panuse agro- ja biokeemiasse ning keda peetakse üheks orgaanilise keemia alusepanijaks. Gießeni ülikooli professorina töötas ta välja kaasaegse laboripõhise õppemeetodi ja nende uuenduste tõttu peetakse teda üheks kõigi aegade suurimaks keemiaõpetajaks. Teda on kirjeldatud kui "väetisetööstuse isa", kuna ta pidas lämmastikku ja mikroelemente olulisteks taimetoitaineteks ning sõnastas miinimumi reegli.
Liebig õppis keemiat Bonni ülikoolis ja lõpetas õpingud Pariisis Joseph Louis Gay-Lussaci õpilasena.
Ta töötas välja ka veiselihaekstraktide tootmisprotsessi ja tema nõusolekul asutati selle kontseptsiooni kasutamiseks ettevõte nimega Liebig's Extract of Meat Company, mis tõi turule Oxo kaubamärgiga veisepuljongikuubikud. Liebig populariseeris varasemat leiutist auru kondenseerimiseks, mida hakati nimetama Liebigi jahutiks. 1831. aastal avastas ta samaaegselt kahe teise teadlasega kloroformi. Koos oma õpilase Eben Norton Horsfordiga leiutas ta küpsetuspulbri.
Tema õpilaste seas oli Friedrich August Kekulé.