Juliana Morell
Juliana Morell (16. veebruar 1594 Barcelona – 26. juuni 1653 Avignon) oli hispaania päritolu dominikaani nunn, esimene naine, kes sai doktorikraadi õigusteaduses.
Elukäik
muudaJuliana Morelli ema suri, kui laps oli 2- või 3-aastane.[1] Oma esimese hariduse sai da dominikaani nunnadelt Barcelonas, 4-aastaselt alustas ta vanakreeka, ladina ja heebrea keele õpinguid.[2]
6- või 7-aastaselt lahkus Juliana koos oma pankurist isaga Hispaaniast, kuna isa süüdistati mõrvas.[1] Isa ja tütar suundusid esmalt Prantsusmaale Lyoni, kus Juliana jätkas õpinguid, pühendades 9 tundi päevas retoorika, dialektika (loogika), eetika ja muusika õppimisele.[2]
12- või 13-aastaselt (1606 või 1607) kaitses ta avalikult väitekirja eetika ja loogika alal.[1] Ta jätkas õpinguid füüsika, metafüüsika, kanoonilise ja tsiviilõiguse alal ning kaitses 1608 Avignonis doktorikraadi õigusteaduse alal.[2][1]
1608. aasta 15. septembril läks ta noviitsina Avignoni Sainte Praxedes'i kloostrisse, 20. juunil 1610 andis ta nunnatõotuse. Kolme aasta pärast sai temast kloostri prioriss ning seda ametit pidas ta järgnevad 30 aastat.[1]
Varia
muudaLope de Vega on Juliana Morelli oma ülistusluuletuses "El laurel de Apollo" (1630) nimetanud "neljandaks graatsiaks ja kümnendaks muusaks".[2]
Barcelonas on tema auks nimetatud väljak (Plaça Juliana Morell).
Viited
muudaVälislingid
muuda- S. Griswold Morley, "Juliana Morell: Problems", Hispanic Review 9, 1, 1941, lk 137–150. DOI:10.2307/469691
- S. Griswold Morley, "Juliana Morell: Postscript", Hispanic Review 9, 3, 1941, lk 399–402. DOI:10.2307/469606
- N. Scheid, "Juliana Morell", Catholic Encyclopedia.