Juhutöö ehk tööamps on ajutise iseloomuga juhuslikku laadi tööots.[1] See on sageli hooajaline töö, kus tööandjal on teatud perioodil tarvis tavapärasest oluliselt rohkem tööjõudu.

Mustikakorjajad Serbias

Juhutöid tehakse lepingu alusel eelnevalt kokkulepitud tingimustel.

Juhutöömajanduse (inglise keeles gig economy[2]) all tuntakse olukorda, kus tööturul pakutavast moodustavad suure osa ajutise iseloomuga tööd.

Juhutööliste kvalifikatsioon on erinev, alates nt seenekorjajatest ja lõpetades mingi ühenduse (SRÜ, NATO, EL) tasandil mingi teise ühenduse tasandil (ÜRO, mingi riik, riikide ühendus) tegutsevate nõustajatega (konsultandid).

Sõna (Tööamps [3]) on välja mõeldud iduettevõtte GoWorkaBit poolt, kes hakkas aastal 2014 pakkuma Eestis lühiajalisi paindlikke tööotsi ehk tööampse. GoWorkaBit kirjeldas aastal 2014 tööampsu järgnevalt: "Tööamps on lühiajaline tööots (kestusega kuni 140h), toredas ettevõttes. Sobib tublile ja motiveeritud inimesele ja ei eelda väga spetsiifilisi oskusi ja eelnevat kogemust."

Viited muuda

  1. "Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Ühistarbimise kohalik ja piirkondlik mõõde"". eur-lex.europa.eu (inglise ja eesti). EL. 10.2.2016. Vaadatud 30.9.2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2017. aasta konkurentsipoliitika aruanne""". eur-lex.europa.eu (inglise ja eesti). EL. 22.3.2019. Vaadatud 30.9.2019.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "GoWorkaBit blogi „Mis on tööamps ehk miks tükeldada tööd?"". blog.goworkabit.eu. GWB. 15.10.2014. Vaadatud 12.10.2020.

Välislingid muuda