Joosep Reinaru
Joosep Reinaru (aastani 1936 Reinart, 28. juuli 1921 Kaarma-Suure vald, Saaremaa – 15. detsember 2008 Tallinn) oli eesti arstiteadlane ja epidemioloog.[1]
Elulugu muuda
Joosep Reinaru oli talupidaja poeg.[1]
Ta lõpetas 1941. aastal Kuressaare Keskkooli[2] ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna; meditsiinikandidaat (1961, TÜ), väitekiri "Neerukahjustused reuma, reumatoidse polüartriidi, alaägeda ja ägeda septilise endokardiidi puhul"; meditsiinidoktor (1969, TÜ), väitekiri "Инфекционный гепатит в Эстонской ССР". Osalenud Nõukogude armee võitlejana II maailmasõjas.
Oli 1952–58 TÜ hospitaalsisehaiguste kateedri assistent, 1958–1961 Saaremaa Keskhaigla peaarsti asetäitja, 1961–1974 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi teadussekretär, 1974–1975 meditsiinilise info osakonna juhataja, 1975–1987 epidemioloogiaosakonna juhataja, aastast 1981 professor, 1987–1992 TÜ hügieeni ja tervishoiukorralduse kateedri professor, 1993– emeriitprofessor. Üleliidulise Mikrobioloogide ja Epidemioloogide Seltsi juhatuse liige (1975), Eesti osakonna esimees.[1]
Isiklikku muuda
Tema vennad olid Rõuge ja Lakewoodi Püha Vaimu koguduse õpetaja Rudolf Reinaru (1911–1993) ning Rannamõisa ja Randvere koguduse õpetaja Karl Reinaru (1915–2003), vennapoeg Leevi Reinaru on Lääne-Nigula ja Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Tema abikaasa Maria Reinaru (neiuna Mierzejevska, 1923–1999) töötas jaoskonnaarstina ja Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis laboratooriumi juhatajana. Äi Gonzago Aleksander Mierzejevski (1884–1966) on töötanud arstina Peterburis, Kuressaares ja Haapsalus.
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: neerukahjustused reuma ja reumoseptiliste haigusseisundite puhul, nakkusliku kollatõve levik ja profülaktika. Üle 200 teadustrükise, 5 monograafiat.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2009. Vaadatud 4. jaanuaril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Teoseid muuda
- Neerukahjustuste vormid ja nende patogenees alaägeda septilise endokardiidi puhul. // TÜ Toim 45 (1956)
- Neerude funktsionaalne seisund reuma ja reumoseptiliste haiguste puhul. // TÜ Toim 52 (1957)
- Nakkusliku kollatõve etioloogia ja profülaktika tänapäeval. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1962) 1
- Nakkusliku kollatõve profülaktika järjekordsed ülesanded. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1971) 3
- Элементы эпидемиологического надзора (kaasautor V. Jagodinski). Tallinn, 1987
- Kuressaare ravimudade võrdlevad andmed (kaasautor H. Koppel). Tartu, 1989.
Kirjandus muuda
- EE 14, 422
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 116–117
- Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 148
- Nõukogude Eesti Tervishoid (1970) 4, 289
- Nõukogude Eesti Tervishoid (1971) 5, 382–383
- Nõukogude Eesti Tervishoid (1981) 4, 296
- Joosep Reinaru. Personaalbibiograafia. Tallinn, 1985
- Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997,954
- Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 162
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200, 313
- Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 148, 149, 160.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.