Johannes Precht

Johannes Precht ((Joannes) Heinz Preht; 22. jaanuar 1911 Tartu30. jaanuar 1995 Bad Dürkheim, Saksamaa) oli Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane.[1]

Elulugu muuda

Johannes Precht oli taanlane ja melioraatori poeg.[1]

Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Saksa Ühisgümnaasiumi. Aastatel 1929–1935 õppis ta Tartu Ülikooli metsaosakonnas ja sooritas 1941. aastal Berliinis metsaassessori eksami.

1936. aastal oli ta Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna ajutine abijõud, aastatel 1936–1939 Pagari metskonna metsnik ja 1939 Mõtsu abimetsaülem.

1939. aastal põgenes Saksamaale, oli 1944. aastani Saksa armees ja langes inglaste kätte vangi. Pärast vabanemist töötas ta aastatel 1949–1954 Wachenheimis (Pfalz) metsavahina, 1954–1959 riigimetsaametniku ja Trippstadti metsakooli õpetajana ning 1959–1976 Bad Dürkheimi metsaülemana.[1]

Teadustöö muuda

Ta uuris metsade arengufaase ja metsanduse (ka Eesti) ajalugu. Umbes 20 teadus- ja aimeartiklit[1], sealhulgas artikleid Eesti floorast ja faunast.

Teoseid muuda

  • Pollenanalütische Untersuchungen zur Kiefernfrage im Pfälzerwald. // Mitt. Der Pollichia, III. Reiche, 1. Grünstadt, 1953
  • Beiträge zur Kenntnis der Zusammensetzung unserer Wälder gegen Ende des 18. Jahrhunderts. // Pfälzer Heimat (1954) 1
  • Die Seestrandkiefer in der Pfalz. // Allgem. Forst- und Jagdzeitung (1969)
  • John Evelyns Silva. // Allgem. Forst- und Jagdzeitung (1970) 7
  • Mõnda mesimurakast. // EME 58 (1974)
  • Ööbikud ja nende hõimlased. // EME 60 (1976)
  • Die Vorschläge Balthasar Frhr. Von Campenhausen zur Reform der Forstwirtschaft in Livland 1788. // Z. für Ostforschung (1988) 2.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 557
  • EME 34 (1961), 34
  • Meikar, T. Vabahärra Balthasar von Campenhausen ja metsateadlane Johannes Precht. // EM (1995) 4, 10–11
  • Margus, M., Meikar, T. Tartu Ülikooli metsaosakonna teoreetilise kursuse lõpetanud. Tartu, 2002, 31–32.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.