Jegard Kõmmus (eesnimi ka Jekart, Jegart; 21. detsember 1914 Sõru30. mai 1988 Kärdla) oli Hiiumaa kirjanik, koduloolane, keelemees ja rahvaluulekoguja.

Ametilt oli ta kaugsõidu-meremees ja sadamaülem Hiiumaal. Oli Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna (praegune Eesti Rahvaluule Arhiiv) korrespondent ja Eesti Etnograafiamuuseumi (praegune Eesti Rahva Muuseum) aukorrespondent. Avaldas aastatel 1960–1987 jutustusi, mälestusi ja luulet ajalehes Nõukogude Hiiumaa. Kirjutas murdekeelset loomingut Emmaste kihelkonna murrakus.

Isiklikku muuda

Kasutas kirjanikuna pseudonüümi Toomas Laido.

Jegard Kõmmus on eesti folkloristi ja etnomusikoloogi Helen Kõmmuse isapoolne vanaisa.

Kirjutised muuda

  • 2014 – Jegard Kõmmus. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Kunstnik Liia Lüdig-Algvere. Toim. Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu
    • 2015 – Jegard Kõmmus. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Teine, täiendatud trükk. Kunstnik Liia Lüdig-Algvere. Toim. Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu
  • 2014 – Jegard Kõmmus. Sõjaaegseid tagalamälestusi. – Lee. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne 20. Toim. Tiina Tael. Tartu. Lk 146–174
  • 2015 – Jegard Kõmmus. Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941. Toim. Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Sõru Muuseum. Sõru-Tartu. Lk 16–34
  • 2015 – Jegard Kõmmus. Iiuma vägimihe Leigri seiklused. Kogu pere jütu-, värvi ja mänguraamand Iiuma Emasde murragus ja eesti keeles. Kunstnikud Kahrut-Silvester Vilbaste ja Liia Lüdig-Algvere. Toim. Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu
  • 2016 – Jegard Kõmmus. Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I. Toim. Helen Kõmmus. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu

Kirjandus muuda

  • "Jegard Kõmmus" – Mälu paberil. Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu 75. aastapäevaks. Tartu 2006. Lk 39 ja 99-100