Jan Brueghel vanem

Jan Brueghel vanem (1568 Brüssel1625 Antwerpen) oli Madalmaade kunstnik. Tema isa Pieter Brueghel vanem, vend Pieter Brueghel noorem ning poeg Jan Brueghel noorem olid samuti maalikunstnikud. Jan Bruegheli kaasaegne ja hea sõber oli üks mõjukamaid flaami kunstnikke Peter Paul Rubens. Brueghel maalis peamiselt religioosse ja mütoloogilise sisuga maale, ajaloolisi sündmusi, maastikke, portreesid ja natüürmorte.[1] Oma arvukate lillemaalidega pani ta koos kaasaegsete kunstnikega aluse täiesti uuele maaližanrile, mistõttu on ta saanud ka "Lille-Bruegheli" (Flower Brueghel) hüüdnime.[2] Säilinud on umbes 350–400 Jan Bruegheli poolt signeeritud maali ja joonistust, aga ilmselt on ta veel mitmete teiste autorite, näiteks Peter Paul Rubensi tööde valmimisele kaasa aidanud.[1] Bruegheli teoseid võib praegu leida mitmetest Euroopa kunstimuuseumidest, näiteks Madridist, Viinist või Londonist. Talle iseloomuliku sumeda värvikasutuse tõttu on Brueghelit nimetatud ka Samet-Bruegheliks (Brueghel de Velours).[3]

Jan Brueghel vanem
Anthony van Dyck (possibly) - Portrait of Jan Brueghel the Elder.jpg
Sündinud 1568
Brüssel
Surnud 13. jaanuar 1625 (u 56-aastaselt)
Antwerpen
Tegevusala maalikunstnik, graafik, arhitekt, joonestaja
Kunstivool maastikumaal, natüürmort, ajaloomaal, žanrimaal, religioosne maal, loomamaal, portreemaal, arhitektuurimaal
Lapsed Jan Brueghel noorem
Sugulased Pieter Brueghel noorem (vend), Pieter Brueghel vanem (isa)
Autogramm
Woermann 1887 Bildbezeichnung Seite 292 2.jpg

ElukäikRedigeeri

 
Jan Brueghel vanema perekond Rubensi maalil

Jan Brueghel vanem sündis 1568. aastal Brüsselis kunstnikust isa Pieter Brueghel vanema ja ema Maria Coecke van Aelsti perre. Tal oli neli aastat vanem vend, kunstnik Pieter Brueghel noorem. Isa suri juba aasta pärast Jani sündi ning esimese kunstialase õpetuse sai ta ilmselt oma vanaemalt, kunstnik Maeyken Verhulstilt. Aastatel 1583-1588 töötas Brueghel Antwerpenis kunstniku ja kunstikaupmehe Pieter Goetkinti juures.[1] 1589. aastal suundus Brueghel Itaaliasse, kus elas nii Napolis kui Roomas. Seal kohtus ta teiste kunstnikega ( nt Paul Bril, Hans Rottenhammer) ning kujundas oma maalimisstiili. Samuti tutvus Brueghel Milanos kardinal Federico Borromeoga, kes oli kunstniku elu lõpuni tema patroon ja sõber.[4] Itaalias sai Brueghel mõjutusi näiteks Caravaggiost ja tema chiaroscuro tehnikast, mida iseloomustasid heledad figuurid tumedal taustal. Seda tehnikat kasutas Brueghel oma lillemaalidel.[5]Aastatel 1592-1595 elas kunstnik Roomas ning 1596. aastal Milanos.[1] Bruegheli Itaalia-perioodist on säilinud mitmeid teoseid, mis kujutavad peamiselt maastikke ning linna- ja külavaateid. Kunstnikuna alustades kopeeris ta sageli teiste varasemaid töid, näiteks oma tuttavate Peter ja Mattheus Brili loomingut. Siiski alustas Brueghel ka omaloominguga, kui tegi mitmeid tuši- ja pliiatsijoonistusi, näiteks vaade Castel Sant´Angelole Roomas ning vaade Via Appiale.[6]

1597. aastal naasis ta läbi Saksa linnade reisides kodumaale, Antwerpenisse.[4] Seal töötas Brueghel koos vennaga lühikest aega isa ateljees, järgmisel aastal astus Antwerpeni Püha Luuka kunstnike gildi. 1599. aastal abiellus ta Isabella de Jodega. 1601. aastal sündis neil poeg, hilisem kunstnik ja isa pärandi kandja, Jan Brueghel noorem. Esimese abikaasa surma järel abiellus Brueghel Katharine van Marienberghega, kellega sündis veel kaheksa last. Järgnevatel aastatel maalis ta vähem originaalseid ja rohkem ühestiililisi töid ning müüs neid välismaistele ja kohalikele jõukatele ostjatele. Jan Bruegheli patroonideks said ertshertsog Albrecht ja ertshertsoginna Isabella, kes kunstnikult püsiva tasu eest arvukalt maastikumaale ja portreesid tellisid. Elu viimastel aastatel täitis Brueghel vähem tellimusi ning panustas oma poja Jani kunstiõpingutesse. 1625. aastal suri Jan Brueghel vanem koolerasse. Tema tööd ja stiili jätkas poeg Jan Brueghel noorem.[1]

LoomingRedigeeri

LillemaalRedigeeri

Jan Brueghel on eelkõige tuntud oma värviliste ja suursuguste lillemaalide poolest. Koos Ambrosius Bosschaertiga olid nad ühed esimestest kunstnikest, kes sellist kunstiliiki viljelema hakkasid.[5] Uue maaližanri tekke tõukeks oli botaanika ja loodusteaduste arenemine ning lillekasvatuse levik Madalmaades.[2] Maalidel on kujutatud erksavärvilisi ja lopsakaid lillekimpe tumedal taustal (chiaroscuro tehnika). Arvukad lillemaalid on aga igaüks oma nägu. Nendel on erinevad lillebuketid, vaasid, laual asetsevad detailid ja mõõtmed. Lillemotiive kasutas Brueghel ka teistsugustel maalidel. Näiteks on ta mitmele enda ning Peter Paul Rubensi maalile raamina lisanud lillevaniku, mille keskel asetseb religioosne portree.[3]

 
Jan Brueghel vanem. Lilled puidust vaasis. 1606-1607
 
Peter Paul Rubens, Jan Brueghel vanem. Madonna lillepärja keskel. u 1619

MaastikumaalRedigeeri

Lisaks lillemaalidele on Bruegheli loomingu hulgas arvukalt maastikumaale. Neil on tihti kujutatud mütoloogilisi ja religioosseid stseene või lihtinimesi igapäevategevustes. Maastikud on maalitud enamasti helgetes toonides ning neil on detailselt täpselt kujutatud puid, veekogusid, mägesid ja metsaradasid. Brueghelile iseloomulikel paradiisimaastikutel on ta maalinud (mõned maalid koostöös Peter Paul Rubensiga) Piiblistseene - rikkalikku Eedeni aeda ning Noa laevale suunduvaid loomi ja inimesi. Nendel on heledates ja rõõmsates toonides kujutatud arvukalt eksootilisi ja vähem eksootilisi loomi ning lopsakat loodust.

Jan Brueghel vanema teoste hulgas on ka mitmeid joonistatud maastikke ja linnu. Paljud neist on valminud reisidel, mistõttu leiab tema loomingu hulgast mitmeid Itaalia ja Saksamaa loodus- ja linnavaateid.

 
Brueghel, Rubens. Eedeni aed ja pattulangemine. 1615

Seeria "Viis meelt"Redigeeri

17. sajandil oli populaarne inimese viie meele kujutamine kunstis. 1617.-1618. aastatel valmis Jan Brueghel vanema ja Peter Paul Rubensi koostöös viieosaline seeria inimmeeltest, millel olevad allegoorilised figuurid maalis Rubens ning neid ümbritseva olustiku Brueghel. Allegoorilistel maalidel on kujutatud inimmeeli läbi naisfiguuri kehastuse ning tema ümber asetsevad erinevate meeltega tajutavad esemed ja naudingud. Nii on näiteks nägemismeele iseloomustamiseks maalitud erinevaid maale, skulptuure ja teadusinstrumente. Kuulmismeelt sümboliseerivad aga hoopis muusikainstrumendid, linnud ja kellad. Maaliseeria kujutab idealiseeritult Habsburgidest Bruegheli patroonide Alberti ja Isabella õukonnaelu. Praegu asuvad maalid Prado muuseumis Madridis.[7]

TähtsusRedigeeri

Jan Brueghel vanem oli Madalmaade kunstnik, kes oma pereliikmete ja teiste kaasaegsete meistritega andis suure panuse Madalmaade maalikunsti arengusse. Brueghelit võib pidada Madalmaadele iseloomuliku lillemaali žanri loojaks ning esimeseks suureks meistriks. Mitmed mütoloogilised ja religioossed maalid maalis Brueghel koos oma aja ühe suurema meistri Peter Paul Rubensiga. Eriti suurejoonelised on Bruegheli ja Rubensi koostöös valminud allegoorilised inimmeeli kujutavad maalid.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "About Jan Brueghel". Jan Brueghel Complete Catalog. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2021. Vaadatud 29.10.2021.
  2. 2,0 2,1 Karolien De Clippel, David van der Linden. (2015–2016). The genesis of the Netherlandish flower piece: Jan Brueghel, Ambrosius Bosschaert and Middelburg. Simiolus: Netherlands Quarterly for the History of Art, Vol. 38, No. 1/2. Lk 73.
  3. 3,0 3,1 Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak. (1978). Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini. Kunst. Lk 125.
  4. 4,0 4,1 Pieter Breughel der Jüngere - Jan Brueghel der Ältere : flämische Malerei um 1600 : Tradition und Fortschritt : eine Ausstellung der Kulturstiftung Ruhr Essen und des Kunsthistorischen Museums Wien. Lingen: Luca. 1997. Lk 22-23.
  5. 5,0 5,1 Silvia Ji. (2020). The true value of flowers and their effect on the Dutch economy. An interdisciplinary relationship between Art and Economics. Research in Economics, Vol. 74. Lk 229.
  6. Gisela Bergsträsser. (1965). Jan Brueghel the Elder: View of Rome. Master Drawings, Vol. 3, No. 3. Lk 260-261.
  7. Anne T. Woollett, Ariane van Suchtelen. (2006). Rubens & Brueghel. A Working Friendship. Los Angeles: J. Paul Getty Trust. Lk 90-92.

VälislingidRedigeeri