Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Jahindus on inimeste üks traditsioonilisi toidu ja muude loomsete saaduste (nt loomanahkade) hankimise viise, millele tänapäeval on lisandunud muud jahimajanduse harud, näiteks metsloomade eest hoolitsemine ja populatsioonide arvukuse piiramine.
Jahinduse riiklik korraldus Eestis Redigeeri
Eesti jahinduse alusdokumendiks on 25. aprillil 2013 Riigikogu poolt vastu võetud ja 1. juunil 2013 jõustunud jahiseadus[1] ning selle alusel vastu võetud jahieeskiri[2] ja muud jahindust reguleerivad dokumendid.
Eestis kujundab jahinduspoliitikat Kliimaministeerium. Valdkonna strateegilise planeerimise ja õigusloome (jahiseadus) väljatöötamisega tegeleb Kliimaministeeriumi metsaosakond ning riiklike funktsioone teostavad Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Igasse maakonda on loodud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajad. Jahindusnõukogudes lepitakse kokku, kui palju ja missuguse soolise ja vanuselise jaotumisega loomi kütitakse, kuidas muudetakse jahipiirkondade piire ja kuidas vahetatakse vajadusel välja piirkonna kasutaja ehk jahiselts.[3]
Suur hulk jahimehi kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, kuid on ka nõndanimetatud vabu jahimehi, kellel on jahitunnistus, kuid kes ei kuulu seltsi allorganisatsioonidesse.
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Jahiseadus. RT I, 17.03.2023, 34.
- ↑ Jahieeskiri. RT I, 20.12.2019, 30.
- ↑ Jahindus. Kliimaministeeriumi veebisait.