Jaan Rieti ateljeemaja

Jaan Rieti ateljeemaja on fotograaf Jaan Rieti rajatud elamu ja ateljeehoone Viljandis, Posti ja Koidu tänava nurgal aadressil Posti tänav 24 / Koidu tänav 10.

Jaan Rieti ateljeemaja
Jaan Rieti ateljeemaja talv 2007.JPG
Ateljeemaja 2007. aastal
Üldandmed
Asukoht Viljandi
Liigitus Elamu
Ehituse algus 1913
Ehituse lõpp 1914
Aadress Posti tänav 24 / Koidu tänav 10
Koordinaadid 58° 21′ 56″ N, 25° 36′ 13″ E
Tehniline ülevaade
Vundamendi pindala 279 m²
Korruseid 2
Ehitusmaterjal puit
Projekt ja ehitus
Arhitekt Karl Burman

KirjeldusRedigeeri

Hoone alumine korrus on krohvitud, katusekorrus ja eenduv viil vooderdatud laudadega. Koidu tänava poolt avanevad aeda alumise ja katusekorruse verandad, peasissekäik jääb fassaadi keskele. Fotoateljee ruumid paiknesid Posti tänava pool esimesel korrusel. Hoone taga asuvas juurdeehitises oli avar pildistamise ruum. Rieti korter asus kahel korrusel. Alumisel oli kabinet, külaliste- ja lastetuba, katusekorrusel aga söögituba ja magamistoad.[1]

AjaluguRedigeeri

Riet ostis ateljee rajamiseks krundi tollasel Harjutuse tänaval (Harjutuse 3, hiljem ka Koidu 3). Hoone ehitamist alustas ta 1913. aastal Karl Burmani projekti järgi, elamu valmis 1914. aastal.[2]

Rieti ateljee oli kõrgetasemeline: ülesvõtete ruum oli klaasseina ja -katusega, valguse reguleerimist võimaldasid sinised ja valged eesriided, kunstliku valguse jaoks oli ateljees kaksteist 500-vatist Osram Nitraphoti lampi, mille valgust mahendati valgete eesriietega. Pildistuseks oli 15 erinevat objektiivi. Pimikus paiknesid muuhulgas ka 3 kopeerimise ja 2 suurendamise-vähendamise aparaati. Laboratoorium oli varustatud automaatse pesemismasinaga, samuti oli kaks tuba sisse seatud piltide ja plaatide retušeerimiseks (milles olid masinad piltide kartongile kleepimiseks, pressid, lõikurid jms).[3] Kõrgetasemelise tehnika hulka kuulus ka 1925. aastal Leipzigi kevadmessil esmakordselt fotomaailmale tutvustatud 35 mm filmiga töötav väikesemõõtmeline fotoaparaat Leica, mille Riet otse Saksamaalt tellis. Jaan ja tema tütar Hilja olid ühed esimesed Leica kasutajad Eestis.[4]

Ateljee arengus mängis olulist rolli naispere: abikaasa Marie Riet, Marie noorem õde Anna Kukk (sündinud Udelt, õppis Leipzigis), tütred Hilja ja Elma. Jaan Rieti fotoateljee tegutses 50 aastat kuni nõukogude võim selle 1940. aastal natsionaliseeris. Ateljee suleti 1948. aastal ning 1951. aastal tõsteti Jaan Riet koos perega oma majast välja.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rits, Sirje. Fotograaf J. Rieti elamu. – Viljandi linn (sarjast: „Meie kodu lugu“), 1996.
  2. Allik, Liis. Viljandi arhitektuur 19. ja 20. sajandi vahetusel. – Viljandi Muuseum, 16.02.2006.
  3. Sakalamaa Elu. Pärnu: Sõna, 1936.
  4. Tooming, Peeter. Hõbedane teekond. Tallinn: Valgus, 1990.