Jaan Leppik
|
See artikkel räägib kirjamehest; muusiku ja vaimuliku kohta vaata artiklit Sakarias Jaan Leppik; Vabaduse Risti kavaleri kohta vaata artiklit Jaan Leppik (Vabaduse Risti kavaler) |
Jaan Leppik (ka Jaan Lepik või Jaan Leppik-Punabu, pseudonüüm Jaan Lehtlane; 21. märts 1861 Holstre vald – 5. juuli 1943 Holstre vald) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.
Ta oli metsavahi poeg. Õppis Holstre Pulleritsu vallakoolis 1871–1873, Paistu kihelkonnakoolis 1873–1876, Viljandi kreiskoolis 1876–1879.[1]
Temalt on ilmunud luulekogud "Salmikud" (1884), "Laululind" I–IV (1886, 1891, 1895, 1899), "Kastetilgad" (1889), "Wagad healed" (1896). Tema luuletusi ilmus ka ajalehtedes Postimees ja ajakirjas Linda. Villem Grünthal-Ridala on tema luule laadi kirjeldanud kui pehmet ja idüllilist.[2]
Ta kirjutas naljanäidendi "Õue Anne õnn" ning tõlkis eesti keelde saksa luulet, mis on avaldatud kogumikes "Eestistatud laulud" I-III (1887, 1889, 1897). Samuti tõlkis ta saksa keelest eesti keelde Theodor Körneri näidendi "Tooni", Friedrich Schilleri näidendi "Venna poeg onuna" ja muid kirjutisi.
Ta on maetud Paistu kalmistule.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Sissekanne andmebaasis ISIK (vaadatud 19. märtsil 2015)
- ↑ Jaan Lepik in memoriam. Järva Teataja, 17. august 1943