Jaan Lepa (14. aprill 1926 Mälgi13. november 2021) oli eesti põllumajandusteadlane ja energeetikainsener, Eesti põllumajanduse energeetika rajaja.

Jaan Lepa alustas elektrotehnika õpinguid Tartu tehnikumis, mis jäi pooleli sõjaväkke mobiliseerimise tõttu. Sõjaväes olles õppis ta Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi õhtuses osakonnas tööstusettevõtete elektriseadmete erialal. Tehnikumi lõpetamise järel jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtuses osakonnas, mille lõpetas 1957. aastal cum laude elektrisüsteemide ja -võrkude erialal.

Instituudis õppimise kõrvalt töötas ta Tallinna Trammi- ja Trollibussivalitsuse energeetikateenistuses. Tema ülesanne oli kindlustada kontaktvõrgu häireteta töö.

Pärast Tallinna perioodi kutsuti ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse elektrifitseerimise kateedrisse assistendiks. Kandidaadi väitekirja kaitses ta Moskvas 1968. aastal ja temast sai Eesti esimene tehnikateaduste kandidaat põllumajanduse elektrifitseerimise erialal. Dotsendikutse sai 1972. aastal ja professorikutse 1985. aastal; nii kraad kui ka kutsed anti välja Nõukogude Liidu Kõrgeima Atestatsioonikomisjoni poolt. Aastatel 1980–1985 juhtis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia elektrifitseerimise kateedrit. Jaan Lepa emeriteerus 1994. aastal.

Ta oli aktiivne EPA elektrifitseerimise kateedri loomise juures peaaegu algusest peale ühendades eriala algatajad noorema põlvkonnaga, olles Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajanduse energeetika eriala alusepanija. Ta õpetas selliseid erinevaid õppeaineid nagu elektroonika, automaatika, elektriajamid. Pikemat aega tegeles Jaan Lepa elektriseadmete kasutamise ning elektrivarustuse loengute ja praktikumidega. Valikainetena pidas ta väikeenergeetika ja põllumajanduse energiavarustuse loenguid.

Teadustöö peasuunaks oli tal elektriseadmete kaitse uurimine, kaitseseadmete loomine ja elektrienergia ratsionaalne kasutamine ning tuuleenergeetika.

Välislingid muuda