J-pop (jaapani keeles J-POP Jei-poppu, lühend inglise keelest Japanese pop "jaapani popmuusikast") on muusikažanr, mis pärineb Jaapanist.[1] Jaapanis tuntakse seda lühendatud kujul pops (ポップス, poppusu). J-pop asus peavoolu 1990ndatel, kuid selle juured ulatuvad 1960ndatesse. Suurimad mõjutused J-popi arengusse tegid arvatavasti briti rokkbänd The Beatles kui ka ameerika rokkbänd The Beach Boys.[2] J-poppi viljelevad muusikud pole pelgalt lauljad ja osavad tantsijad. Nad on popkultuuriikoonid. Nemad loovad Jaapani popkultuuris uusi trende, alates muusikast kuni moeni. Seda kutsutakse küll popmuusikaks, kuid see ei hõlma ainult popmuusikat. Sinna hulka kuuluvad ka rokkmuusika kui ka hiphopmuusika.[3]

AjaluguRedigeeri

AlgusRedigeeri

J-popi algeid võib leida juba Shōwa perioodil laialdaselt levinud džässmuusikast. Tol ajal kasutati selles muusikastiilis vaid neid muusikainstrumente, mida varem oli kasutatud sõjaväemarssidel ja klassikalises muusikas. Teise maailmasõja ajal vajus džässmuusika unustuse hõlma, kuid 1952. aastal naasis džässmuusika taas. Seda aastat nimetati Jaapanis "džässibuumi aastaks".[3]

Pärast džässiajastut algas Jaapanis rock'n'rolli maania, mis sai alguse 1956. aastal ning jõudis oma haripunkti aastal 1959. Ta jõudis haripunkti seetõttu, et populaarne film kasutas just Jaapani rock'n'roll bändide muusikat. Sellest hetkest algas traditsioonilise Jaapani popmuusika liitmine rock'n'rolliga. Mõningad artistid said mõjutusi hoopiski lääneriikidest, luues kavereid juba loodud lääneriikide bändide lugudest. Palju avaldas tollasele muusikaskeenele ka Elvis.[3]

The Tokyo BeatlesRedigeeri

The Beatles oli 20. sajandi üks suuremaid ja edukamaid ansambleid. 1963. aastal algas läänemaailmas Beatlemania ning sellest ei jäänud ilma ka Jaapan. Jaapanis tekkis oma subkultuur, mis jäljendas päris ansamblit The Beatles ning neil oli ka oma jälgijaskond, kes käis nende esinemisi Tōkyō klubides vaatamas. Enne 1964nda aasta Tokyo olümpiamänge jäädvustas fotograaf Michael Rougier sellest subkultuurist ühe õhtu. Ta märkas, et ansamblil The Tokyo Beatles on oma fänkond. The Tokyo Beatles olid väidetavalt ka päris head muusikud, mitte lihtsalt odavad parodeerijad. Nad laulsid biitlite laule jaapani ja inglise keele segus, mida tehakse J-Popis tänapäevani. Neil olid ka päris ansambli liikmetega sarnased soengud. The Tokyo Beatles avaldasid ka albumi "Please, Please me". See oli ka päris biitlite esimese albumi nimi. Tokyo biitlid aga läksid 60ndatel vaikselt laiali. The Beatles originaalansambel käis Jaapanis esmakordselt 1966. aastal.[4]

 
X Japani esinemine. Ekraanil lahkunud liige Hide.

1990ndadRedigeeri

Esimest korda kõlas see termin 1988. aastal.[5] 1990ndatel toimus J-popi kui muusikastiili täielik kinnistumine. Aastatel 1990-1993 domineerisid J-popi muusikaskeenet ja seega ka üldist Jaapani muusikasekeenet Being Agency artistid. Neid kutsuti Being Systemiks (ビーイング系, Bīingu kei). Just selle plaadiagentuuri artistid jõudsid tabelite tippu ning püstitasid seega palju uusi rekordeid.[6] Aastatel 1997-1999 toimus veel suurem müügikasv. 1997. aasta oktoobris avaldas Jaapani rokkbänd Glay albumi Review - The Best of Glay, mis müüs 4,87 miljonit eksemplari. Selle trumpas üle aga järgneval aastal ilmunud B'z album B'z The Best "Pleasure". See album müüs omakorda 5,12 miljonit eksemplari. Kasv aga ei peatunud. 1999. aasta märtsis andis Hikaru Utada, kes andis välja oma esimese Jaapani turule mõeldud albumi. Seda müüdi rekordilised 7,65 miljonit eksemplari, mis tähendas selle aja parima läbimüügiga albumit Oriconi ajaloos.[7]

X Japan, kes oli 1982. aastal loodud rokkbänd teatas oma lahkuminekust 1997. aasta septembris. Nende kitarrist Hide suri 1998. aasta mais. Tema ärasaatmisel oli kohal umbes 50 000 inimest.[8]

J-pop ja K-popRedigeeri

J-pop ja K-pop erinevad nii muusika kui ka turunduse poolest. J-pop erineb K-popist seetõttu, et selle turundus ja ka kõla on kujundatud just Jaapani turu jaoks. See hõlmab eurooplaste jaoks mitteklassikalisi helistikuvahetusi ja ka muud. K-pop aga vastupidiselt üritab just väga imponeerida lisaks koduturule ka läänemaailmale. J-popi artistid rõhuvad oma väljanägemises ja olekus pigem Kawaiile (かわいい või 可愛い), mis tähendab lapselikku, armsat. Armas olemine ja väljanägemine on J-popis ääretu tähtsusega. Seevastu aga K-popis rõhutakse seksapiilsusele.[3]

 
Utada Hikaru

GaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "J-POPって何だろう?そして今、改めて歌謡曲の魅力とは?" (jaapani keel keeles). Chūkyō Television Broadcasting. 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.03.2009. Vaadatud 1.10.2013. 
  2. Oricon. "究極のビートルズ来日賞味法! ビートルズが日本に与えたもの". 2006-06-21.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Trafalgar. "An introduction to the wonderful world of J-Pop". 20.01.2021.
  4. Amanda Uren. "The Tokyo Beatles". Mashable.
  5. "J-WAVE開局20周年…若年層の圧倒的な支持を受けるラジオ局のこれから". Tokyo Shimbun (jaapani keel keeles). 30. september 2008. 
  6. Nikkan Sports. "ZARD坂井泉水さん病院階段から転落死". 2007-05-27. Vaadatud 2007-05-27.
  7. Oricon. "トレンディドラマとともに訪れた90年代のミリオンセールス時代".
  8. Oricon. "坂井さんを偲び、最後は3500人が「負けないで」を大合唱".

VälislingidRedigeeri