Jüütimaa lahing

Jüütimaa lahing (ka Skagerraki lahing) oli merelahing esimese maailmasõja ajal Suurbritannia kuningliku mereväe Grand Fleeti (admiral sir John Jellicoe juhtimisel) ja Saksa keiserliku mereväe Hochseeflotte (viitseadmiral Reinhard Scheeri juhtimisel) vahel. Lahingut iseloomustasid suured manöövrid, kolm suuremat kokkupõrget leidsid aset 31. mail ja 1. juunil 1916 Taani Jüüti poolsaare lähedal Põhjamerel. See oli esimese maailmasõja suurim merelahing ning ainus täiemahuline lahingulaevade kokkupõrge. Jüütimaa lahingu tulemusel blokeeris Suurbritannia Saksamaa tee Atlandi ookeanile kogu sõjaks ning sakslased vältisid ülejäänud sõja ajal merelahinguid. See oli ühtlasi ajaloo viimane merelahing, milles kasutati peamiselt lahingulaevu.

Jüütimaa lahing
Osa esimesest maailmasõjast
Toimumisaeg	31. mai – 1. juuni 1916
Toimumiskoht	Põhjameri
Osalised
Suurbritannia Saksamaa
Väejuhid või liidrid
John Jellicoe David Beatty Reinhard Scheer Franz von Hipper
Jõudude suurus
151 laeva: 28 dreadnought-tüüpi lahingulaeva 9 lahinguristlejat 8 soomusristlejat 26 kergristlejat 78 hävitajat 1 miiniveeskja 1 vesilennukikandja 99 laeva: 16 dreadnought-tüüpi lahingulaeva 5 lahinguristlejat 6 dreadnought'i-eelset lahingulaeva 11 kergristlejat 61 torpeedokaatrit

Saksa Hochseeflotte plaan oli osa Grand Fleetist lõksu meelitada ning hävitada, kuna kogu laevastiku jaoks ei jätkunud jõudu. Suurem kavatsus oli murda blokaad ning pääseda Atlandi ookeanile. Briti mereväe eesmärk oli Hochseeflotte hävitada ning sellega hoida Saksa laevad Suurbritannia saarest eemal ja säilitada kaubandusteed. Sakslased tahtsid kasutada viitseadmiral Franz von Hipperi viit kiiret lahinguristlejat, et meelitada viitseadmiral sir David Beatty laevad Saksa põhilaevastiku teele. Briti laevade oletatavale teele viidi allveelaevad. Britid aimasid raadiosignaalidest, et vaenlane plaanib suuremat rünnakut ning Jellicoe seilas 30. mail Grand Fleetiga Beatty juurde, sattudes tee peal ettevalmistuseta Saksa allveelaevadele otsa. Allveelaevadele tekitas probleeme ka operatsiooni edasilükkumine, kuna nad said olla merel vaid piiratud aega.

31. mai pärastlõunal kohtus Beatty Hipperi ristlejatega sakslaste jaoks üllatavalt vara. Hipperil õnnestus Briti eelvägi meelitada Hochseeflotte teele, selleks ajaks kui Beatty suuremat laevastikku märkas ja omade poole taganema hakkas, oli ta kümnest paadist juba kaks kaotanud. Kuna Beatty taganes oma laevastiku juurde, pöördus lahingu pilt ja sakslased meelitati hoopis Briti laevastiku juurde. Kaks laevastikku ja kokku 250 laeva põrkasid õhtu jooksul otseselt kokku kaks korda. Uppus 14 Briti laeva ja 11 Saksa laeva ning hukkus 9823 inimest. Pärast loojangut proovis Jellicoe sakslased merebaasist ära lõigata, kuid Scheeril õnnestus pimeduses Briti blokaadist läbi murda ning sadamasse naasta.

Mõlemad vaenupooled kuulutasid end lahingu võitjaks. Britid kaotasid rohkem laevu ning kaks korda rohkem mehi, aga täitsid oma eesmärgi ja hoidsid Saksa laevad Suurbritanniast eemal. Briti meedias kritiseeriti Grand Fleeti suutmatust sakslasi otsustavalt lüüa, samas ei täitnud Scheer oma eesmärki hävitada suur osa Briti laevastikust. Brittidel õnnestus hoida sakslased Suurbritanniast ja Atlandi ookeanist eemal. Saksa sõjalaevastik kujutas endast Suurbritanniale ka edaspidi teoreetilist ohtu ning britid ei saanud oma laevu seega Põhjamerelt ära viia. Samas ei julenud Saksamaa pärast lahingut enam merelahinguid pidada. Sama aasta lõpuks hülgas Saksamaa katsed tavalaevadega Suurbritanniat nõrgestada ning naasis allveelaevade juurde (see strateegia pandi pärast vastuolulist HMS Lusitania hukku pausile), millega prooviti vastaste kaubandusteid lõhkuda. Kaubandusteede ohustamine ja Zimmermanni telegramm tõid aprillis 1917 kaasa Ameerika Ühendriikide liitumise sõjaga. Lahing tõi Suurbritannias kaasa vastuolud Jellicoe ja Beatty toetajate vahel ning arutelud selle lahingu kohta kestavad tänapäevani.

Vaata ka

• Suurimad mittetuumaplahvatused
• Esimese maailmasõja meresõjandus
• Jüütimaa Meresõjamuuseum

Kirjandus

• Bennett, Geoffrey (2005). Naval Battles of the First World War. London: Pen & Sword Military Classics. ISBN 1-84415-300-2.
• Black, Jeremy. "Jutland's Place in History," Naval History (June 2016) 30#3, pp. 16–21.
• Brooks, John (2005). Dreadnought Gunnery at the Battle of Jutland: The Question of Fire Control. London: Routledge, Frank Cass series. ISBN 0-7146-5702-6.
• Brown, G. I. (1998). The Big Bang: A History of Explosives. Gloucestershire: Sutton Publishing. ISBN 0-7509-1878-0.
• Campbell, John (1998). Jutland: An Analysis of the Fighting. Lyons Press. ISBN 1-55821-759-2.
• Corbett, J. S. (2009) [1938]. Naval Operations: To the Battle of the Falklands December 1914. History of the Great War based on Official Documents by Direction of the Historical Section of the Committee of Imperial Defence. Vol. I (2nd facs. repr. Imperial War Museum and Naval & Military Press, Ukfield ed.). London: Longmans. ISBN 978-1-84342-489-5 – via 1920 edition at The Internet Archive.
• Corbett, Sir Julian. (2015) Maritime Operations In The Russo-Japanese War 1904–1905. Vol. 1, originally published Jan 1914. Naval Institute Press; ISBN 978-1-59114-197-6
• Corbett, Sir Julian. (2015) Maritime Operations In The Russo-Japanese War 1904–1905. Vol. 2, originally published Oct 1915. Naval Institute Press; ISBN 978-1-59114-198-3
• Costello, John (1976) Jutland 1916 with Terry Hughes
• English, Major J.A. (1979). "The Trafalgar Syndrome: Jutland and the Indecisiveness of Naval Warfare". Naval War College Review. XXXII (3).
• Forczyk, Robert (2009). Russian Battleship vs Japanese Battleship (Yellow Sea 1904–05). Great Britain: Osprey. ISBN 978-1-84603-330-8.
• Friedman, Norman. (2013) Naval Firepower, Battleship Guns And Gunnery In The Dreadnaught Era. Seaforth Publishing; ISBN 978-1848321854
• Götz, Georg (2010). "Remembering the Battle of Jutland in Post-War Wilhelmshaven". Niven, William; Paver, Chloe (toim-d). Difficult Pasts. Memorialisation In Germany since 1945. Macmillan. Lk 360–368. ISBN 978-0-230-20703-5.
• Gordon, Andrew (1996). The Rules of the Game: Jutland and British Naval Command. London: John Murray. ISBN 978-0-14-198032-4.
• Halpern, Paul G. (1994). A Naval History of World War I. London: Routledge. ISBN 1-85728-498-4.
• Keegan, John (1999). The First World War |United States. Alfred A. Knopf, Inc. ISBN 0-375-40052-4.
• Kennedy, Paul M. (1983). The Rise and Fall of British Naval Mastery. London: Macmillan. ISBN 0-333-35094-4.
• Kühlwetter, von, Friedrich (1916). Skagerrak : Der Ruhmestag der deutschen Flotte. Berlin: Ullstein.
• Lambert, Nicholas A (jaanuar 1998). "'Our Bloody Ships' or 'Our Bloody System'? Jutland and the Loss of the Battle Cruisers, 1916". The Journal of Military History. Society for Military History, Vol. 62, No. 1. 61 (1): 29–55. DOI:10.2307/120394. JSTOR 120394.
• Marder, Arthur J. (1966). Jutland and after, May 1916 – December 1916. From the Dreadnought to Scapa Flow. Kd III. Oxford University Press.
• Massie, Robert K. (2003). Castles of Steel: Britain, Germany, and the Winning of the Great War at Sea. Random House. ISBN 0-345-40878-0.
• Massie, Robert K. (1991). Dreadnought: Britain, Germany and the coming of the great war. Random House. ISBN 0-394-52833-6.
• McCartney, Innes (2018). "Scuttled in the Morning: the discoveries and surveys of HMS Warrior and HMS Sparrowhawk, the Battle of Jutland's last missing shipwrecks". The International Journal of Nautical Archaeology. 47 (2): 253–266. Bibcode:2018IJNAr..47..253M. DOI:10.1111/1095-9270.12302.
• McCartney, Innes (2017). "The Opening and Closing Sequences of the Battle of Jutland 1916 Re-examined: archaeological investigations of the wrecks of HMS Indefatigable and SMS V4" (PDF). The International Journal of Nautical Archaeology. 46 (2): 317–329. Bibcode:2017IJNAr..46..317M. DOI:10.1111/1095-9270.12236. S2CID 164686388. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 14. märts 2020. Vaadatud 10. detsembril 2019.
• McCartney, Innes (2017). "The Battle of Jutland's Heritage under Threat: The extent of commercial salvage on the shipwrecks as observed 2000–2016" (PDF). Mariner's Mirror. DOI:10.1080/00253359.2017.1304701. S2CID 165003480. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 28. aprill 2019. Vaadatud 10. detsembril 2019.
• McCartney, Innes (2016). Jutland 1916: The Archaeology of a Naval Battlefield. Bloomsbury. ISBN 978-1844864164. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2021. Vaadatud 15. oktoobril 2020.
• McCartney, Innes (märts 2012). "The Armoured Cruiser HMS Defence: A Case Study in Assessing the Royal Navy Shipwrecks of the Battle of Jutland 1916 as an Archaeological Resource" (PDF). International Journal of Nautical Archaeology. 41 (1): 56–66. Bibcode:2012IJNAr..41...56M. DOI:10.1111/j.1095-9270.2011.00331.x. S2CID 163077864. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 25. oktoober 2020. Vaadatud 10. detsembril 2019.
• Moretz, Joseph (2002). The Royal Navy and the Capital Ship in the Interwar Period: An Operational Perspective. New York: Routledge. ISBN 0-7146-5196-6.
• Morrison, S. E. (1958). Leyte, June 1944 – January 1945. History of United States Naval Operations in World War II. Kd XII. Boston: Little & Brown. OCLC 3339343.
• Nasmith, Col. George (1919). Canada's Sons and Great Britain during the World War. Introduction by Gen. Sir Arthur W. Currie. Toronto: Thomas Allen.
• O'Connell, Robert J. (1993). Sacred Vessels: The Cult of the Battleship and the Rise of the U.S. Navy. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-508006-8.
• Rasor, Eugene L. (2000). Winston S. Churchill, 1874–1965: A Comprehensive Historiography and Annotated Bibliography. London: Greenwood. ISBN 0-3133-0546-3.
• Tarrant, V. E. (1995). Jutland: The German Perspective: A New View of the Great Battle, 31 May 1916. London: Arms & Armour Press. ISBN 1-85409-244-8.
• Bacon, Reginald (1925). The Jutland Scandal. London. OCLC 1900062.
• Butler, Daniel Allen (2006). Distant Victory: The Battle of Jutland and the Allied Triumph in the First World War. Westport, CT: Praeger. ISBN 0-275-99073-7.
• Corbett, Julian (2003). Naval Operations. Official History of the War. Kd III (repr. ed.). London: Longmans & Co. ISBN 1-84342-491-6.
• H.W. Fawcett & G.W.W. Hooper, RN (editors), The fighting at Jutland (abridged edition); the personal experiences of forty-five officers and men of the British Fleet London: MacMillan & Co, 1921
• Frost, H. H. (1936). The Battle of Jutland. Annapolis, MD: USNI. OCLC 2826423.
• George, S.C. (1981). Jutland to Junkyard. Edinburgh: Paul Harris. ISBN 0-86228-029-X.
• Groos, Fregattenkäpitan Otto (1925). Der Krieg in der Nordsee. Der Krieg zur See: 1914–1918 (saksa). Kd Bänd V. Berlin: Mittler & Sons. OCLC 2960788.
• Hough, Richard (1975). Dreadnought, A history of the Modern Battleship. Macmillan Publishers. ISBN 0517293676. OCLC 5101910.
• Legg, Stuart (1966). Jutland, an Eye-Witness Account of a Great Battle. New York City: The John Day Company. OCLC 505431.
• Lambert, Andrew. "Writing Writing the Battle: Jutland in Sir Julian Corbett's Naval Operations," Mariner's Mirror 103#2 (2017) 175–95, Historiography..
• London, Charles (2000). Jutland 1916, Clash of the Dreadnoughts. Campaign. Oxford: Osprey. ISBN 1-85532-992-1.
• Marder, Arthur J. (1965). From the Dreadnought to Scapa Flow, The Royal Navy in the Fisher Era, 1904–1919: The War Years to the eve of Jutland, 1914–1916. Kd II. London: Oxford University Press. OCLC 865180297.
• Roberts, John Arthur (2003). Battlecruisers. ShipShape. London: Caxton Editions. ISBN 1-84067-530-6.
• Steel, Nigel; Hart, Peter (2004). Jutland 1916: Death in the Grey Wastes. London: Cassell. ISBN 0-304-35892-4.